Prokuratuur otsustas lõplikult: Toomemäel mehe tapnud noorukid ei ületanud hädakaitse piire

Sündmuskoht Toomemäe nõlval, kus kakluses tapeti mees. Foto: Kaspar Koort

Lõuna ringkonnaprokuratuuri menetlust juhtinud prokuröri loal lõpetas politsei pärast täiendavate menetlustoimingute tegemist teistkordselt eelmise aasta 27. detsembril Toomemäel surmaga lõppenud kakluse uurimiseks alustatud kriminaalmenetluse, kuna täiendav uurimine kinnitas varasemat versiooni.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva täpsustas, et täiendav DNA ekspertiis tuvastas hukkunu kätelt ja riiete esiküljel ühe rünnaku alla sattunud noormehe verepritsmeid, mis kinnitas varem välja selgitatud kakluses hukkunud 45-aastaseToomase aktiivset rolli juhtunus ja rünnaku alla sattunud noormeeste ütlusi.

Eelmise aasta 27. detsembri varahommikul laekus häirekeskusele teade, et Tartus Toomemäel toimus kahe seltskonna vahel kaklus. Sündmuskohale jõudnud  politseipatrull nägi osutatud paigas kolme meest, kellest üks, 45-aastane Toomas, lebas teadvuseta maas.  Vaatamata politseiametnike ning hiljem kohale saabunud meedikute pingutustele, suri  mees sündmuskohal.

Juhtunu asjaolude  selgitamiseks alustas Tartu politsei kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb teise inimese tapmist, kuid tuvastas, et noormeeste vastu suunatud rünnakus osalenud hukkunu vastu kasutati jõudu, mis ei ületanud hädakaitse piire. Kriminaalmenetlus lõpetati juunis, kuid omaste taotlusel otsustas riigiprokuratuur menetlust jätkata, et teha täiendav ekspertiis, mis uusi asjaolusid ei tuvastanud, küll kinnitas varasemat versiooni.

«Eesti on õigusriik, kus kehtiva seaduse alusel on igal inimesel õigus end õigusvastase ründe eest kaitsta. Küll aga peab kaitsetegevus olema proportsionaalne rünnakuga ja ei tohi ületada hädakaitse piire. Antud juhtumi puhul vastati rünnakule, kus ründajad kasutasid vihmavarju ja rusikahoope. Ka täiendavaid menetlustoiminguid tehes jäi kehtima järeldus, et kõnealuse rünnaku tõrjumine oli seadusega kooskõlas,» ütles ringkonnaprokurör Toomas Liiva.

Uurimise käigus saadud andmetest kujunes uurijate ees välja järgmine sündmuste rada.

Sündmused said alguse möödunud aasta 27. detsembri hommikul peale kella 6 hommikul Rüütli tänaval asuvas pubis, kus viibisid kaks seltskonda. Seal tungis baarileti ääres seisnud mees kallale kõrval olnud noormehele, lüües viimast rusikaga kolm korda pähe. Koheselt sekkusid teised pubis viibinud isikud rüselusse ning tõrjusid ründaja ja temaga kaasas olnud  tuttavad pubist välja.

Rünnaku ohvriks langenud noormees ja temaga  koos aega veetnud  kuus meest jäid pubisse edasi. Umbes kümme minutit hiljem väljus noorte seltskond  baarist ja suundus Toomemäe poole eesmärgiga jõuda ühe seltskonnas viibinud noormehe elukohta. Pubist mõnikümmend meetrit eemal seisis seltskond, kelle hulgas oli mees, kes eelnevalt ründas noormeest pubis.

Vahepeal oli üks ründajaga kaasas olnud mees helistanud 45-aastasele Toomasele, kes samal ajal  viibis ööklubis ja kutsus viimast nende juurde. Noorte seltskond möödus ootajatest ja suundus edasi ülikooli peahoone poole. Sel ajal liitus teise seltskonnaga Toomas ning kolmekesi otsustati järgneda noortele eesmärgiga küsida selgitust pubis juhtunu kohta.

Jälitajad said noored kätte ülikooli peahoone taga Toomemäe trepi juures, kus sama mees, kes oli eelnevalt käitunud agressiivselt pubis, ründas  ühte noormeestest, lüües teda kaasas olnud vihmavarjuga näkku. Samal ajal tungis Toomas kahele noormehele kallale. Tekkis üldine kaklus, mis lõppes ühe inimese surmaga.

Kriminaalasjas läbiviidud kohtumeditsiini ekspertiis tuvastas, et hukkunu surma põhjuseks oli pea kinnine tömp trauma kombineerituna vere ja oksemasside aspiratsiooniga hingamisteedesse. Samuti nähtub ekspertiisiaktist, et rusikalöögid tabasid hukkunut otse näkku. Hukkunule sai saatuslikuks lisaks saadud vigastustele alkoholijoobe, teadvusekaotuse ja ilmselt selili lamama jäämise koosmõju, mille tagajärjel ta lämbus omaenese verre sündmuskohal.  

«Tänu Tartus paiknevatele turvakaameratele tuvastasid uurijad need isikud, kes ründasid ning käitusid agressiivselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid, milledeks on eelkõige turvakaamerate salvestised, asjaosaliste ütlused ning kohtumeditsiini ekspertiis, osundasid üheselt asjaolule, et algselt peale juhtunut meedias kannatanutena esinenud isikud osutusid hoopis ründajateks. Nii varem kogutud tõendid kui täiendav ekspertiis kinnitasid ründajate õigusvastast tegevust ja rünnatavate õigust enesekaitsele,» kommenteeris uurimise juht ringkonnaprokurör Toomas Liiva.