Automaatse tulekustutussüsteemi puudumine Tartu Ülikooli raamatukogus teeb sellest ülikooli ühe ohtlikema hoone. Suurim oht varitseb miljoneid eurosid väärt ajaloolist kirjavara. Külastajatele avatud ruumides on tuleohutusnõuded täidetud.
Ülikooli raamatukogu pelgab punast kukke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sellistes hoonetes nagu raamatukogu peab olema korralik tulekustutussüsteem, kuid meil seda kahjuks pole,» nentis Tartu Ülikooli raamatukogu juhataja kohusetäitja Malle Ermel. Tema kinnitusel on nii ülikooli juhtkond kui haridusministeerium probleemist teadlikud. «See pole probleem, mis oleks kellelgi meelest läinud või maha vaikitud,» ütles ta.
Hoiatava meeldetuletuse andis eelmisel nädalal raamatukogus ka süttinud puhur, mis õnnestus töötajatel pulberkustutiga summutada enne, kui see suuremat kahju tegi. «Õnne oli palju, et midagi hullemat ei juhtunud,» lausus Ermel.
Aeg tiksub
Päästekeskuse tuleohutusbüroo tegi raamatukogule ettekirjutuse 2008. aastal, nõudes, et hoidlatesse paigaldataks automaatne tulekustutussüsteem ning suitsu ja soojuse eemaldamise seadmed. Muude ruumide kohta päästjatel raamatukogule viimase, 2010. aasta novembris tehtud kontrolli käigus etteheiteid ei olnud.
Ettekirjutuse järgi on raamatukogul nõuete täitmiseks aega 2012. aasta lõpuni. «Süsteemi ehitamiseni me 2012. aastaks paraku ei jõua, aga ma loodan, et selleks ajaks on meil olemas täpne tegevuskava edasiseks,» ütles Tartu Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Erkki Ääremaa.
Praegu otsib raamatukogu hankega projekteerijat, kes kavandaks 30 aasta vanuse raamatukoguhoone ümberehituse, sealhulgas ka automaatse tulekustutussüsteemi rajamise hoidlatesse.
«Ei ole tark hakata kiiruga tulekustutussüsteemi ehitama, kui nagunii vajab terve hoone renoveerimist,» ütles Ääremaa. «Kui praegu teha üks jupp ära, siis peab suure remondi käigus seda juppi võib-olla ümber tegema ja seejuures ei ole jutt väiksest rahast,» selgitas ta.
Palju tulekustutussüsteem maksma võib minna, on Ääremaa sõnul raske öelda enne, kui pole otsustatud, milline süsteem on raamatukogule kõige sobilikum ja raamatutele ohutuim, kuid arvestama peaks umbes miljoni euroga.
Muidki vigu
Tuleohutusnõuetele mittevastamine on nähtamatu oht, kuid nähtava ohuna seisavad töötajate silme all iga päev ajaloolised raamatud, mille kaaned on viletsa ventilatsiooni ja kuiva õhu tõttu kaardunud. Murelikult vaatab Ermel ka vana torustikku, mille avariid ajalooliste köidete keskel ei taha hoidla töötajad õudusunenäoski ette kujutada.
«Maja on vana ja kujutab mitmeid ohte,» nentis Ermel. Ümberehituse plaanist loodab Ermel lahendust nii puudujääkidele tuleohutuses kui kõigis muudes küsimustes. Kust aga leida raha sedavõrd mahukaks ettevõtmiseks, ei tea praegu ei Ermel ega Ääremaa.
«Eks ühest küljest on see ülikooli prioriteetide seadmine, millised hooned kiiremini korda tehakse. Teisalt on küsimus ka väljastpoolt ülikooli rahastamisvõimaluste leidmises,» märkis Ääremaa.
Raamatukogu remondiks vajaliku raha otsimisega hakkab ülikool Erkki Ääremaa kinnitusel tegelema niipea, kui hoone ümberehitamise kava on valmis ning on täpselt teada, kui palju tööd maksma lähevad.
Ermel on aga lootusrikas, et raamatukogu jaoks raha leitakse. «Raamatukogu on ülikoolile ääretult oluline. Mitte toetada raamatukogu tähendaks mitte toetada õppe- ja teadustööd. See on mõeldamatu,» ütles ta.
Ettekirjutus
• 2008. aastal tegi päästekeskuse tuleohutusbüroo raamatukogule ettekirjutuse, milles nõudis, et raamatuhoidlatesse paigaldataks automaatne tulekustutussüsteem ning suitsu ja soojuse eemaldamise seadmed 2012. aasta lõpuks.
• Ettekirjutuse mittetäitmisel nõutakse raamatukogult sunniraha.