Kolm Tartumaa valda, Haaslava, Mäksa ja Võnnu, on võtnud nõuks haldusreformi käigus leivad ühte kappi panna. 4. ja 5. detsembril saavad kolme valla valimisealised elanikud otsustada, kas nad soosivad sellise ühendvalla teket.
Haaslava, Mäksa ja Võnnu meelitavad saja euroga
/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
23. november 2016, 11:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et tekkiva omavalitsuse suurus jääb napilt alla seaduses nõutud viie tuhande elaniku piiri, on kolm valda käivitanud ühise ettevõtmise, mille käigus premeeritakse iga uut selle piirkonna elanikku saja euroga. Mäksa vald maksab selle aasta lõpuks sinna sisse kirjutanud elanikele (kes pole tulnud Võnnu või Haaslava vallast) lisaks ka viiekümne euro suurust kodualustustoetust.
Ka saavad hea õnne korral paarisaja euro suurust preemiat põlised vallakodanikud. Võnnu ja Mäksa vald loosivad vabariigi aastapäeva eel kõigi enda valla elanike vahel välja kolm kahesaja euro suurust preemiat. Haaslava vallas loositakse välja viis kolmesaja euro suurust preemiat.
Kaks nimevarianti
Kolme valla valimisealised kodanikud saavad otsustada, mis saab uuele omavalitsusele nimeks. Hääletusel on võimalik valida kahe nimevariandi vahel: Kagu-Tartumaa vald ja Kastre vald.
«Saatan peitub detailides. Mõnel pool on nime pärast isegi tülli mindud. Seetõttu me välistasimegi mõne senise omavalitsuse nime,» ütles Võnnu vallavanem Teet Helm.
«Kastre valla nimevariant tekkis üsna viimasel hetkel. Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal laius Võnnust Kambjani Kastre metskond, mille sildid on nii mõneski kohas tänapäevalgi väljas,» selgitas Haaslava vallavanem Priit Lomp tekkiva valla nime sobivust.
Võnnu vallavanem Teet Helm ja Mäksa vallavanem Timo Reinthal selgitasid, et eelistavad Kastre valla nime. «Esiteks on sel ajalooline taust ning teiseks on see palju suupärasem kui Kagu-Tartumaa. Kui kirjutada aadress Kagu-Tartumaa vald, Tartu maakond, siis selline kirjapilt ei ole ilus,» lisasid Võnnu ja Mäksa vallajuhid.
Uue valla keskus peaks tööle asuma praeguses Haaslava vallas Kurepalu külas. Siiski ei kao vallateenused Mäksalt ja Võnnust kuhugi. Sealsetes praegustes vallamajades võtavad uue omavalitsuse spetsialistid kodanikke vastu kindlatel päevadel.
«Minu arvates peaks ka Mäksal ja Võnnus saama rahvastikutoiminguid teha igal äripäeval. Ei ole ju mõeldav, et sündida ja surra tohib näiteks vaid kolmapäeviti,» märkis Priit Lomp.
Planeeritava ühendvalla suurus jääb praegu 4800 elaniku kanti. Praeguseks on ka nelja Meeksi valla küla – Parapalu, Meerapalu, Rõka ja Järvselja – inimesed avaldanud soovi enda kodukülade liitmiseks Võnnu vallaga. Sealt saaks Võnnu täiendust ligi saja inimese võrra. Ülejäänud Meeksi vald on ühte heitmas Põlvamaa omavalitsustega: Räpina, Mikitamäe, Värska ja Veriora vallaga.
Meeksi vallavolikogu esimees Margus Narusing sõnas, et nelja küla lahkumise soov otsustatakse homme peetaval volikogu istungil. «Ma saan aru, kui Järvselja soovib lahkuda, sest nad on ka varem olnud Võnnu koosseisus. Kuid mujalt küladest oli hääletanuid üsna vähe, seega on raske öelda, kas see oli ikka kõigi nende külaelanike tahe,» ütles Narusing.
Raha jagatakse võrdselt
Haaslava, Mäksa ja Võnnu vallajuhid ei pelga, et neid ühinemistoetusest seetõttu ilma jäetaks, et seaduses nõutud viit tuhandet elanikku ei pruugita täis saada.
«Rahandusministeeriumi välja töötatud valemi kohaselt saaksime meie 4800 elanikuga 860 000 euro suurust ühinemistoetust. Ühinemisprojekti lepingusse on märgitud, et iga liituv omavalitsus saab ühinemistoetuse eest lubada endale 225 000 euro suuruse investeeringu, ülejäänu toetusest kulutatakse haldusreformi elluviimiseks, näiteks makstakse koondamistasusid,» märkis Lomp.
Haaslava vallal on plaanis ühinemistoetuse eest rajada Aardlapalu kergliiklustee. Mäksa soovib remontida Melliste lasteaia-algkooli ja Võnnu vald soovib rajada Võnnu kooli juurde staadioni.