Konverents võtab luubi alla teadusajakirjanduse arengud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilse Postimehe teadusküljed. Pilt on illustratiivne.
Eilse Postimehe teadusküljed. Pilt on illustratiivne. Foto: TPM

Eesti Rahva Muuseumis toimub täna teaduskommunikatsiooni konverents «Teadus meediastunud maailmas». Ajakirjanikud, teadlased ja teadusadministraatorid arutavad koos, kuidas meedia abil aidata kaasa teadmistepõhise mõtteviisi kujundamisele.

Mida teha, et teadusteemad jõuaks sagedamini peavoolumeediasse? Kuidas kiirel digitaalmeedia ajastul säilitada teaduse sisu edastamisel kvaliteet? Kuidas andmeajakirjandust ning infograafikat paremini teaduse kajastamiseks ära kasutada? Neile ja paljudele teistele küsimustele otsitakse konverentsil vastuseid ajakirjaniku ja Tallinna ülikooli õppejõu Priit Hõbemägi juhtimisel.

Üles astuvad ajakirjanikud ja akadeemikud, professorid, eksperdid ja analüütikud. Lugusid räägivad ja nõu annavad Tuuli Jõesaar Eesti Päevalehest ning  Margus Järv Eesti Ekspressist.

Sellest, kuidas Postimees sai teadustoimetuse, räägib Margus Mets ning müüte teadusest kui nišiteemast murrab ajakirjade Imeline Teadus, Imeline Ajalugu ja National Geographic Eesti väljaandja Rain Väät Äripäevast. Statistikaandmete rägastikus orienteerumiseks annab soovitusi statistikaameti peaanalüütik Peeter Annus.

Teemaplokis «Verivärske Eesti teadus» tutvustab  Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak uurimust, mis käsitleb Eesti teadus- ja arendustöötajate töökorralduse, unerežiimi ja päevase unisuse seoseid loova töö tulemuslikkusega. Teadlane küsib, kas meie tarkusepõhine majandus ei peaks mitte teadus- ja arendustöötajate loovat potentsiaali võimalikult hästi ära kasutama, selmet neilt kellast kellani töö juures laua taga istumist oodata.

Põnevaid uuringutulemusi tutvustavad ka neuroloogiaprofessor Pille Taba  ja taimeökoloogia vanemteadur Maarja Öpik Tartu ülikoolist ning Eesti maaülikooli nooremteadur Priit Zingel.

Konverentsi lõpus antakse kätte 2016. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnad ja Eesti teadusajakirjanike seltsi poolt teadusajakirjanduse sõbra auhind Ökul.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles