Tartu ülikool saab Euroopa juhtivate teadusülikoolide võrgustikus sõna sekka öelda

Kaspar Koort
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikool.
Tartu ülikool. Foto: Kristjan Teedema

Täna toimub Brüsselis Euroopa teadusülikoolide uue võrgustiku GUILD avaüritus. 18 Euroopa juhtiva ülikooli kohtumise fookuses on teadus- ja innovatsioonipoliitikate küsimused ning ühiskonna majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete muutuste keskel juhtrolli haaramine.

Sel suvel loodud ühendusse on Baltimaadest kutsutud vaid Tartu ülikool ning kogu Ida-Euroopa regiooni peale kokku 3 ülikooli. Lisaks GUILD’ile sai Tartu ülikool hiljuti kutse liituda ka Euroopa teadusülikoolide võrgustiku LERU Ida- ja Kesk-Euroopa partnerlusprogrammi, millesse kuulub 21 Euroopa tugevaimat ülikooli. Taas tuli ainus Baltikumi kutse Tartu ülikooli.

TÜ rektor Volli Kalm ütles, et nii GUILD kui LERU koosnevad teadusülikoolide tippudest. «Need kutsed on tunnustus sellele, mida ülikoolis töötavad inimesed on suutnud teha, ja see kõik väljendub ka erinevates rahvusvahelistes edetabelites, aga ka Horisont 2020 rahastustaotluste edukuses,» ütles Kalm.

Rahvusvahelise koostöö talituse juhi Kristi Kerge sõnul kinnitab see Tartu ülikooli taset teadusülikoolina ja võimaldab meil maailma tipus silma paista. «Kui esialgu ongi oluline kuuluda nii-öelda klubisse, siis edaspidi annab see partnerlus meile ka võimalusi osaleda suuremates ja olulisemates teadusprojektides ning tuua ülikooli rohkem teadusraha,» selgitas Kerge.

GUILD on Euroopa teadusülikoolide organisatsioon, mille eesmärk on teaduspoliitikasse suunatava raha suurendamine, humanitaar- ja sotsiaalteaduste rolli tähtsustamine loodus- ja täppisteaduste kõrval ning ettevõtlussuhete ja innovatsiooni arendamine.

Ühenduse avaüritus keskendub diskussioonile, et Euroopa Liit on eraldanud sadu miljoneid eurosid lõhe vähendamiseks teaduse tõhususe ja innovatsiooni taseme vahel Euroopa eri paigus, kuid sellegipoolest ei ole seda juhtunud.

«Tekib küsimus, miks on nii läinud ja kuidas tuleks edasi tegutseda. Mõned üksikud riigid ja nende ülikoolid on sellega paremini hakkama saanud, näiteks Eesti ja Sloveenia ning seetõttu on Tartu ülikoolil ka olulisi kogemusi, kuidas reformida ja mida arendada ning missuguseid eesmärke seada,» selgitas Volli Kalm.

Kalm lisas, et ülikoolidel on ühiskonnas väga oluline intellektuaalse liidri roll ja üheskoos on võimalik mõjutada Euroopa teaduspoliitikat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles