Väike tüdruk pääses napilt ajukahjustusest

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väike Mai Brit Allik on südamlik tüdruk, kes vajab nii lasteaeda minnes kui õhtul sealt tulles emalt tugevat kallistust. Beebieas üle elatud rasket haigust ta loomulikult ei mäleta.
Väike Mai Brit Allik on südamlik tüdruk, kes vajab nii lasteaeda minnes kui õhtul sealt tulles emalt tugevat kallistust. Beebieas üle elatud rasket haigust ta loomulikult ei mäleta. Foto: Margus Ansu

Viieaastane Mai Brit Allik on tüdruk, kellele meeldib joonistada. Kui ema talle lasteaeda järele tuleb, põimib laps käed emale ümber kaela ja ütleb: «See pilt on sulle!»

Kui Mai Brit oli vaid viiepäevane, valvas ema Annely Allik teda haiglas paar ööpäeva järjest nii, et ei julgenud silmatäitki magada. «Arstid ütlesid, et mu lapsel on ohtlik kollasus ning bilirubiini sisaldus veres sedavõrd kõrge, et piir, mil see lõpeb pöördumatu ajukahjustusega, on väga-väga lähedal,» meenutab ta.

Väikesel Mai Britil tuli, mustad prillid ees, lamada lahtiriietatult fototeraapia aparaadi all. «Kui ta seal nutma hakkas, ei saanud ma teda sülle võtta,» ütleb Annely Allik. «Iga kahe tunni tagant võisin ta küll korraks rinna otsa panna, siis aga anti talle ruttu pudelipiima juurde ja tõsteti sinisesse valgusesse tagasi. Iga valgusraviminut oli talle äärmiselt oluline.»   

Mai Brit sündis Annely Alliku peres kolmanda lapsena ja kõik läks algul hästi. Sünnitus oli loomulik, laps ajaline ning ka ema ise ei olnud enam 18-aastane kogemusteta lapsevanem, kes beebidest midagi poleks teadnud.

Kolmandal päeval pärast sünnitust pääsesid nad koju. Mai Brit oli natuke jumekas küll, aga kuna parasjagu oli kevad, siis öeldi, et kui ema on päikest saanud, on ka sündinud laps ilmekam ja muretsemiseks pole põhjust. «Ma ei osanud midagi kahtlustada. Kodus veel kiitsin, et oi, kui hea laps – muudkui magab ja magab,» räägib Annely Allik.

Lõpuks hakkas emale tunduma, et laps on kahtlaselt loid, ning ta viis tüdruku lastehaigla arstidele näha. «Kui seal siis lapse peaveresoonest lõpuks vajalik proov kätte saadi, hakati jooksujalu toimetama,» meenutab Annely Allik.

Kõik läks üle noatera siiski hästi, ravi aitas, Mai Brit kosus ning temast kasvas just niisugune terane ja terve tüdruk, nagu ta praegu on.

Ohtlik bilirubiin

Lastearst Urve Salundi selgitab, et bilirubiin on ainevahetuse jääkaine, mis tekib vere punaliblede lagunemisest. Kui see lagunemine käib normist kiiremini ja kui lapse organism on veel ebaküps – tema maks ja fermentsüsteemid ei tööta hästi –, siis võib bilirubiin hakata kuhjuma. Võimalik on ka ajukahjustus.

Samas muutub peaaegu kõigi vastsündinute nahk alates kolmandast elupäevast kollakaks ning võib selline olla kuni kaks nädalat. Seda nimetatakse vastsündinu füsioloogiliseks kollasuseks.

Mitmel juhul on kollasuse põhjuseks aga haigused. Asjaolude kokkulangemise tõttu juhtus nii ka Mai Britiga.

Bilirubiini sisalduse täpseks määramiseks veres on vajalik võtta veenist vereproov. Et vastsündinutel on veresooned väga peenikesed, valitakse soon sagedasti pea piirkonnast, kust seda on lihtne kätte saada. «Kõrvalseisjaile, eriti emale, on see kahtlemata valus vaadata,» ütleb Salundi.

Igaüks võib aidata

Tartu kaubamajas veebruari lõpuni kestev annetuskampaania kutsub inimesi ostma mitmes värvitoonis märke kirjaga «Meeldib», 50 senti tükk. 33 senti sellest läheb lastefondile, et muuta kollasuse probleemiga beebide ravi tulevikus neile kergemaks ja valutumaks.

«Šokk, mille ma tookord Mai Britti ravides sain, oli nii suur, et selle peale mõeldes hakkan veel praegugi nutma,» sõnab Annely Allik. «Kui meie lugu aitab inimestel mõista, et nende võimuses on beebisid aidata, olen väga rõõmus.»

Kaks vajalikku aparaati

Ravivalgus suudab läbi beebide naha muuta kollasust tekitava bilirubiini molekule sellisteks, et need pääsevad organismist kergesti välja.

Uue fototeraapiasüsteemi valgust kiirgav elastne paneel asetatakse vastu lapse keha teda lahti riietamata. Ravi ei katke ka siis, kui ema või õde last toidab ja hoiab. Teine aparaat mõõdab bilirubiini sisaldust veres nahakaudse mõõturiga, lapsele haiget tegemata.

TÜ Kliinikumi vastsündinute osakonna juhataja Heili Varendi ütleb, et nende osakonnas on aastas ravil umbes 650 last ning ühe või mitu päeva valgusravi vajavad neist ligi pooled. Kollasuse proove on tarvilik võtta ka näiliselt tervelt vastsündinult.

Uus fototeraapiasüsteem maksab 33 000 krooni ehk 2109 eurot ning bilirubiini mõõtur 37 200 krooni ehk 2377 eurot.

Tartu kaubamajja tellitud 28 000 «Meeldib»-märgist on seni müüdud pisut üle 10 000 ehk kogutud on umbes 3300 eurot. (TPM)
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles