Väike-Rakkest leiame tänapäeva Uduvere

Paar aastat tagasi puhastasid kohalikud mehed metsaaluse võsast ning puhastasid ja kaevasid pisikese kogretiigi suuremaks. Tiigi poolsaarel asub saja-aastane suitsusaun, mis toodi kohale Sangastest. Sel aastal toimus sel platsil juba teine punkrokkfestival Piisonfest. Foto: Margus Ansu

Väike-Rakke on Tartumaa aasta külade võistlusel kõige väiksema elanike arvuga küla. Sellest hoolimata kihab seal elu nagu sipelgapesas. Küla tutvustusringil tundub kohati, justkui oleks sattunud Uduvere Ärni kodukülla. Seda mitte Sulev Nõmmiku legendaarsetes jutustustes levinud nõukaaegse absurdi pärast, vaid seetõttu, et külas peetakse võrdselt lugu nii kohalikest ettevõtjatest, vallavolinikest kui ka nalja- ja napsumeestest.

«Meie külas on praegu ka üks kodutu. Tema eluaseme jaoks käib praegu korjandus,» räägib külaseltsi liige Imbi Ülper. Ta rõhutab, et sealse kandi rahvas hoolib ümbruskonna inimestest ja kedagi ei jäeta saatuse hooleks.

Jõulude ajal töötab Väike-Rakkes omaalgatuslik toidupank, mille kogumiskast asub kohalikus külapoes. Kohalikku toidupanka annetatud kraam jaotatakse jõuluajal sealsetele vähekindlustatud peredele.

Mobiilne kemmerg

Ka on Imbi Ülper varjamatult uhke metsa rajatud külaplatsi üle, mida kohalikud kogrekaks kutsuvad. «Selle platsi tegi korda endine alkohoolik. Ta jättis joomise sinnapaika, võttis kätte ja tegi platsi koos heade tuttavatega korda,» räägib Ülper delikaatseid detaile varjamata külaplatsi saamise lugu.

Aastatega võssa kasvanud kogretiigi ümbruse tegid kohalikud mehed korda mullu. Vana kinnikasvanud tiik puhastati ja kaevati suuremaks. Tiigi keskel asuval poolsaarel troonib Sangastest kohale veetud saja aasta vanune suitsusaun. Kaldal on varjualune, kilesaun, välilava, istumisala ja kindlasti Eesti üks atraktiivsemaid välikäimlaid.

Mobiilse kemmergu südameks on tibukollane vene mopeed Vjatka, mis on väidetavalt sõidukorras. Kempsupott asub selle istme all. Ka on kemmergul meeste pool, kus pissuaarideks on seina külge kruvitud kolhoosilautadest tuttavad vasikajootmise anumad.

Metsa sees külaplatsil peeti suvel teist korda punkrokkfestivali Piisonfest. Eelmisel aastal astus seal peaesinejana lavale JMKE.

Hoolimata asjaolust, et kogreka tegid korda kohalikud mehed oma vabast ajast ja eurotoetusi kasutamata, võivad seal käia kõik, kes vähegi soovivad. Ainus tingimus on, et platsi ei lagastata ja sealset inventari ei kuritarvitata.

Kord aastas kasvab Väike-Rakke rahvaarvult enam kui kolm korda, siis see kant võõrustab rahvusvahelist motovõistlust «Võrtsjärve enduuro».

Imbi Ülper selgitab, et võistluse ettevalmistuse ajal on kogu külarahvas sündmusega seotud. «Koolilapsed ja need mehepojad, kel püsivat tööd pole, aitavad radasid ette valmistada. Loomulikult saavad nad selle eest ka tasu,» märkis ta.

Oma kummiboks ja sepp

Ka ettevõtlus pole Väike-Rakkest kusagile kadunud. Juba kümme aastat tegutseb seal köögiviljakasvatamisega tegelev osaühing Tamo Põld. Ettevõtte juht Tarmo Tuvikene, kes peab ka külavanema ametit, nendib, et aastatega on külas rahvast ja seega ka tööjõudu vähemaks jäänud.

Siiski saab ta aasta läbi kuuele inimesele tööd pakkuda. Suviti palkab Tuvikene appi koolilapsi.

Ka ei pea Väike-Rakke elanikud autol rehvide vahetamiseks suurde linna sõitma, sest kohalikus töökojas on rehvivahetuspink olemas. Ka muruniidukitera remondiks pole tarvis külast välja minna. Nimelt töötab Väike-Rakkes sepp. «Ta on küll üle kaheksakümne aasta vana, kuid tuleb tööga kenasti toime,» märgib seal kandis elav Rannu vallavolikogu esimees Heino Gottlob.

Kuigi Väike-Rakke asub Tartu- ja Viljandimaa piiril, arvavad külaseltsi liikmed, et ääremaaks olemine tuleb neile kasuks.

«Viljandi poolt tulijatele oleme esimene asula Tartumaal ja siin on ka pood, kus suvel möödasõitjad tihti peatuse teevad,» lisab Imbi Ülper.