Suur Meeri mahub väiksesse seltsimajja

Meeri seltsimaja renoveeriti 2005. aastal. Foto: Margus Ansu

Meeri küla Nõo lähistel on viimastel aastatel pidevalt paisunud. Nõo vallavanema Rain Sangernebo sõnul on Meeri praegu valla suurim küla. «Varem oli Luke kõige suurem küla, kuid selle suvega on Meeri suuremaks paisunud,» tõdeb Nõo vallavanem.

Küla on paisunud peamiselt sealse suvilarajooni najal, need majad on sel sajandil suvilatest püsielamuteks ümber ehitatud. Ka Meeri külaseltsi liikmetest on enamik sisserändajad. «Viisteist aastat tagasi tundus mulle, et kolisime kolkasse. Praegu aga elame ikkagi suures kohas,» märgib külaseltsi liige Külli Rüütli.

Karu tuli külla

Siiski tegutsevad Meeril usinalt ka põlisasukad. Neljanda põlve Meeri elanik Lembit Toru hakkas 13 aastat tagasi korrastama Palu külastuskeskust. Esmalt otsustas ta kaevata allikarohke Keresoja paisjärveks.

«Naine ütles mulle, et see on liiga suur ettevõtmine ja niikuinii ei tule sellest midagi välja,» meenutab Toru. Ta tunnistab, et naise umbusk oli talle toona liikumapanevaks jõuks. Praegu troonib paisjärve kaldal uhke palkmaja ja saun, kus korraldatakse laagreid. Ettevõtted ja asutused saavad puhkekeskust oma sündmuste tarvis rentida. «Suvel on iga nädal maja rahvast täis,» selgitab puhkekeskuse peremees Lembit Toru.

Puhkekeskuse eeliseks on ka asukoht. Selle kõrval asub Keeri-Karijärve looduskaitseala, kus Lembit Toru väitel elavad teiste hulgas karud, ilvesed ja konnakotkapaar. «Paar aastat tagasi tuli 9. mail meile siia puhkekeskuse kõrvale karu jalutama. Ilmselt ikka Euroopa päeva, mitte võidupüha auks,» muigab Toru.

Kuigi viimased paar aastat on olnud piimakarjapidajatele keerulised, on Meeri põllumees Andres Tamm suutnud Soone farmis piima toota lausa veerandsada aastat. «Neli aastat on meil kõrvalharuks ka viljakasvatus, mille toel on võimalik piimatootmisest tekkinud miinust lappida,» räägib Soone farmi juht.

Andres Tamme juures saab tööd kolmteist inimest, kellest viis on tema pereliikmed.

Mõis seisab jõude

Külarahva kooskäimise koht on Meeri seltsimaja. Suvel toimus pea iga nädal seal midagi. Õpiti ühiselt koduveini valmistama, kuulati loenguid loodust ja keskkonda säästvatest eluviisidest, ja peeti maha külapäev.

Suve lõpus keetsid seltsi liikmed naiskodukaitsjatega juba teist aastat järjest hoidiseid, mis jagati ümberkaudsetele vähekindlustatud peredele.

Kuigi Meeri külal on korralik seltsimaja, mis leiab piisavalt rakendust, tilgub kohalikel süda verd tühjalt seisva Meeri mõisa pärast. «Praegu on see erakätes ja midagi selle juures ei tehta. Oleme mõisaparki talgukorras koristanud. Mingil ajal oli mõis ka müügis, kuid hind oli väikese külaseltsi ja vallagi jaoks liiga krõbe,» on  külaseltsi juhatuse esimees Anneli Saaroja ja seltsi liige Kaido Lipping väärika hoone hooletusse jätmise pärast kurvad.

Meeri mõisa müügikuulutus on luksuskinnisvaraettevõtte Realia Luxury veebilehel praegugi üleval. Selle eest küsitakse 250 000 eurot.

Hoolimata sellest, kas Meeri osutub nädala pärast Tartumaa aasta külaks või mitte, võõrustavad nad 26. novembril maakonna avatud külade päeva. Igal külastajal, kes sel päeval ja edaspidi Meeri seltsimajja astub, palutakse kaasa võtta nööp. See tuleb õmmelda vaibale seltsimaja saali seinal. «Olge mureta, kel nööpi pole, saab selle meie käest. Väikesest näputööst ei pääse keegi,» naeravad Meeri külaseltsi eestvedajad.