Mälestustahvel talli seinal meenutab ratsarügementi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Vana garnisoni tall Tartus Puiestee tänava piirkonnas. Mälestustahvel kinnitatakse talli seinale. Tulevikus on plaanis teha majja muuseum.

FOTO: Ago Ruus

Eesti kunagise ratsarügemendi talli seinal Tartus avavad Eesti Hobusekasvatajate Selts ning Ratsarügemendi Klubi vabariigi sünnipäeval mälestustahvli. Selles hoones plaanitakse tulevikus avada ratsarügemendi muuseum.

Nõukogude ajal hävitatud omaaegne ratsarügemendi mälestusmärk ratsarügemendi territooriumil Tartus.

FOTO: Erakogu

Ratsaväerügemendi omaaegne mälestussammas Tartus.

FOTO: Erakogu


Tori hobuse haruseltsi liikmed kavandavad 24. veebruaril Tartus Eesti kaitseväe ratsarügemendi mälestuseks paigaldada väeosa kunagisse asukohta mälestustahvli, meenutamaks omaaegseid ratsaväelaseid ja nende truud võitluskaaslast, tori hobust, teatas Eesti Hobusekasvatajate Seltsi pressiesindaja Raivo Raadik.

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tegevdirektori Krista Sepa sõnade järgi tekkis mõte paigutada tallile mälestustahvel mõned nädalad tagasi, mil seltsi teabepäeval Eesti Maaülikoolis kuulati ära Ratsarügemendi klubi esindaja Tõnis Sareali ettekanne omaaegsest Eesti ratsaväest.

Hävitatud mälestusmärk

Mälestusürituse käigus, mis algab 24. veebruaril kell 12.30 garnisoni peaväravas Puiestee ja Raatuse tänava nurgal, tutvustatakse kunagise väeosa territooriumil paiknenud rajatisi, mille hulka kuulusid ka kolm Vabadussõjale pühendatud mälestusmärki.

Sündmus kulmineerib mälestustahvli paigaldamisega ratsarügemendi säilinud talli hoonele, kuhu on tulevikus kavas rajada väeosale pühendatud muuseum.

Tõnis Sareal Ratsarügemendi klubist ütles, hoonet, mis vääriks mälestustahvlit kandma polnud hobusekasvatajatele raske soovitada: «Ühte omaaegse ratsaväe tallidest on tulevikus kava rajada muuseum. Seega sobib mälestustahvel just selle hoone seinale ning nii võibki mälestustahvlit tegelikult nimetada muuseumi sümboolseks nurgakiviks.»

Sareali kinnitusel on territoorium, kus ratsarügement asus sümboolne nii mitmeski mõttes. Mehe sõnade järgi asus väeosa paiknemiskohas suisa kolm Vabadussõjale pühendatud mälestusmärki, ligikaudu saja meetri pikkune maneežki oli Balti riikide suurimaid.

«Nõukogude ajal monumendid loomulikult hävitati, maneežist on säilinud vaid vundament. Siiski on tänase päeva seisuga mul hea meel selle üle, et üks väeosa kasutuses olnud tallidest kavatsetakse muuta muuseumiks,» lausus Sareal.

Universaalne tõug

«Sareal rääkis, et ratsarügemendi hobusepargist moodustasid enamiku just tori hobused, seda ka vabadussõja ajal. Nii ongi põhjendatud, et just tänased hobusekasvatajad paigaldavad nende meeste ja hobuste mälestuse hoidmiseks mälestustahvli,» leidis Sepp.

Sepp rääkis veel, et täna ühena kolmest riikliku kaitse all olevast ohustatud Eesti hobusetõust oli just tori hobusetõug see, mis võimaldas oma universaalusega rahuldada omaaegse Eesti ratsaväe kõiki vajadusi.

«See hobusetõug on saadud teadliku aretustöö tulemusena.» Valikuid tehti lähtuvalt sellest, millist hobusetüüpi tarbijal parajasti vaja oli. Oli olemas kergem, ehk siis tänapäeva mõistes ratsaspordiks sobiv hobune, olemas oli ka raskem hobusetüüp, ehk siis selline hobune, keda sai kasutada põllutöödel.


Kas teate?

Eesti rahvusväeosade loomisel 1917. aastal oli ratsavägi üks esimesi, kujunedes ühtlasi üheks elitaar- ja esindusväeliigiks tervele Eestile. Lisaks alustas rügemendi juures tööd üks esimesi ratsaspordi ringe, toimusid esimesed ratsaspordivõistlused, millest eriti suurt kuulsust omandasid 1. Ratsarügemendis toimunud võistlused 1930. aastail Läti, Poola ning Soome armeeratsasportlaste osavõtul.

Tagasi üles