Alajahtunud ja teadvuseta inimest ei soovita arstid oma tarkusega aitama asuda, vaid kutsuda kohe kiirabi. Sellise inimese omal jõul liigutamine, tema käte või jalgade tõstmine on talle eluohtlik.
Erakorralise meditsiini arst kummutab väärarusaamu
17. veebruar 2011, 15:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jäsemeis olev külm veri valgub keha sisemusse ja võib südame seisata. Tööle ei saa seda südant siis aga enne, kui veri piisavalt soojeneb. Sügavalt alajahtunud inimesel võib selleks erakorralise meditsiini arsti Kuido Nõmme sõnul kuluda tunde. Külmunut liigutada ei tohi.
Ta lisab, et niisuguseid patsiente tuleb ka kanderaamile ja sealt maha tõsta väga ettevaatlikult. Külmunud inimese seljast saab rõivad ära võtta neid spetsiaalsete kääridega lõigates, mitte mingil juhul patsiendi käsi ja jalgu liigutades.
Seda aga, kas õuest leitud magav või teadvuseta inimene on alajahtunud või mitte, saab kindlaks teha käega.
«Käsi on tundlik tööriist,» ütleb Kuido Nõmm. «Kui labakäsi libistada kannatanu kaelusest turja peale ja kui sealt tundub ta keha palju külmem kui enda käsi, on olukord tõsine. Juba 34-35-kraadine kehatemperatuur on käega selgelt tajutav,» õpetab Nõmm.
Tema sõnul tuleb pakaselistel päevadel eristada kahte teemat.
Üks on alajahtumine ehk seisund, mis hõlmab tervet keha. Juhul, kui temperatuur langeb alla 32 kraadi, võib inimene kaotada teadvuse.
Teine on külmumine, mis on lokaalne ja hakkab tavaliselt pihta inimese keha perifeeriast – näppudest, varvastest, kõrvalestadest ja ninast. Külma saanud kehaosad muutuvad valgeks ja tundetuks, inimene ise püsib teadvusel.
Kiire soe on ohtlik
Külmunud kehaosas tõmbuvad veresooned kokku, sisuliselt krampi. Veri neist enam läbi ei pääse. See on organismi enda kaitsemehhanism.
«Organism püüab niisuguses olukorras hoida sooja verd kehatüves, et elutähtsad organid – süda, neerud ja aju – oleksid sellega varustatud ega jahtuks maha,» räägib Kuido Nõmm.
Teisalt püüab organism vältida ülearust soojakadu ning kehatemperatuuri iga hinna eest üleval hoida nii, et ta sooja verd külma perifeeriasse ei lase. Sest kui soe veri sealt külmast läbi käib, kaotab terve keha sooja veelgi kiiremini.
Nõmm ütleb, et külmuma hakates langevad rakud otsekui talveunne. Kui neid siis vastu ahju või radiaatorit kiiresti üles soojendama hakata, vajavad rakud kohe ka hapnikku ja toitaineid.
Seda saab rakkudesse tuua ainult veri. Kui veresooned on neis kehapiirkondades veel krampis, jäävad rakud toidu ja hapnikuta ning hakkavad surema.
Kogu kehal tuleb lasta kõigepealt normaaltemperatuuril soojeneda, samal ajal juua ka kuuma jooki.
Alkohol õues ei aita
«Teine suur väärarusaam on inimestel see, et nad usuvad, et õues olles aitab külmumise ja alajahtumise vastu alkohol,» räägib Nõmm. «See ei ole nii!»
Alkohol laiendab tõepoolest veresooni.
Aga kui inimene on jätkuvalt külmas, tekib tal küll subjektiivne ning ajutine soojatunne, kuid pärast seda hakkab kehasoe veelgi kiiremini kaduma.