/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2010/09/01/425356t1hebdb.jpg)
Teisipäeval tõi kiirabi Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda ühe noore ja teise keskealise mehe, kes olid purjus peaga õue külma kätte magama jäänud.
Kaks purjus meest pääsesid surmaunest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõlemal patsiendil olid sõrmed külmast võetud ning üks neist oli tugevasti alajahtunud. Nad leiti Tartu linnast tänu tähelepanelikele kaaskodanikele.
Erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kuido Nõmm ütles, et niisugused patsiendid saavad arterisse süsti spetsiaalse rohuga, mis aitab veresooni laiendada. Samuti kaetakse nad hoolikalt termotekiga, et nende keha seestpoolt väljapoole pikkamööda soojeneks, ning neile antakse hingata eelsoojendatud hapnikku ja tilgutatakse veeni kehasooja vedelikku.
Eelmisel nädalal toodi erakorralisse vastuvõttu ka maalt üks tugevasti alajahtunud vanainimene, kes leiti kodumaja ukse eest, kus ta lamas teadvuseta.
«Mõõtsime tema kehatemperatuuriks vaid 28 kraadi,» ütles Kuido Nõmm. «Soojendasime seda patsienti üles ligi 8 tundi, pärast suunasime edasi traumatoloogiasse. Temagi näpud olid külmunud.»
Nõmm märkis, et praeguste pakaseliste päevadega teeb külm kergesti liiga ka tavaolukorras väljas toimetavate inimeste jäsemetele või väljaulatuvatele kehaosadele nagu nina ja kõrvalestad. Tuleb olla väga hoolas ja tähelepanelik.
«Üks viga, mida inimesed teevad, on see, et nad panevad oma külma saanud näpud kohe vastu kuuma ahju või radiaatorit või siis sooja vette. Ja siis tulevad kahe päeva pärast meile ehmatusega näitama, et oi, näpuotsad kõik mustad.»
Külma saanud kehaosi tuleb Nõmme sõnul hakata soojendama alati seestpoolt väljapoole, normaalse temperatuuriga toas viibides ja pikkamööda suurel hulgal kuuma jooki juues. Õigesti talitades jääb kudede kärbumine enamasti tulemata.