Peipsi Vikat pidi kopsaka toetusega koostama pillirooküttele ülemineku kava, aga vettpidavat kava ei valminud ja toetus tuleb tagasi maksta. Peipsi Vikatil seda raha enam pole.
Peipsi pilliroo petuprojektile kulus kena kopikas
«Sisuliselt pandi toime rikkumine,» ütles pillirooprojekti kohta Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ettevõtluskeskkonna osakonna direktor Monica Hankov.
Miks Peipsi Vikat pettuse teele läks? «Päris pettus see ei ole,» väitis pillirookütte kava koostanud MTÜ Peipsi Vikat juhataja Tauno Laasik. «Mul olid uuringud tehtud, aga arvutiga juhtus äpardus, andmed läksid kaduma. Ma ei esitanud valeandmeid, need olid üldandmed.»
Mis siis juhtus? EAS eraldas 2009. aasta kevadel Peipsiveere programmist Peipsiveere Arengu Sihtasutuse projektile «Kohalikule pillirooküttele ülemineku kava koostamine Tartumaal» 18 883 eurot ehk 295 456 krooni.
Kallaste ning Alatskivi, Meeksi, Peipsiääre, Piirissaare, Vara ja Võnnu valla ning Tartu maavalitsuse koostööorganisatsiooni Peipsiveere Arengu SA juht Liina Miks sõlmis selle kava koostamiseks lepingu Peipsi Vikati juhataja Tauno Laasikuga.
Küttekatseid ei tehtudki
«Niisugust altminekut ei ole mul olnud,» tunnistas Liina Miks. «Selle asja kõige suurem initsiaator oli Andres Kärp, ta on Peipsi Vikati üks asutajaid.»
Mullu suvel ka suure roomaa rajamise plaaniga välja tulnud Peipsi Vikati teised asutajad on Vara vallavalitsuse toonane arendusprojektide juht Tauno Laasik ja Tuuli Pau, kellest Miksi sõnul keegi midagi ei tea.
«Maksin heas usus Taunolt saadud arved kinni,» rääkis Miks. «Sain aru, et ta pidi ise kõik uuringud tegema. Ta väitis suusõnaliselt, et pidi selleks tehnikat rentima.»
Projekti käigus tuli mõõta ja kaardistada Tartumaa pillirooväljad, määrata roo kasvutihedus, teha lõikekatsed, valmistada pillirooküte ja analüüsida seda laboris, teha kütmiskatsed ja analüüsida nende tulemusi ning koostada pillirooküttele ülemineku kava.
Projekti tähtaeg oli mullu 21. juunil, aga Peipsiveere Arengu SA palus pikendust, sest töö teostaja arvuti kõvaketas olevat rikki läinud. Septembri keskel esitatud kava hindamisel selgus, et töö ei kannata kriitikat. «See kava vaid refereeris varem tehtud uuringuid,» ütles Hankov.
Toetuse saaja ei kasutanud võimalust tulemust parandada. Takkapihta selgus, et kavas esitatud pillirookütte katsete info pärineb Tallinna Tehnikaülikoolis varem tehtud katsete tulemustest ja projekti käigus küttekatseid ei tehtudki.
Et projekti eesmärke ei saavutatud ja küttekatsete puhul küsiti raha juba tehtud töö jaoks, nõuab EAS toetuse saajalt, Peipsiveere Arengu sihtasutuselt 31. märtsiks väljamakstud 15 106 eurot ehk 236 364 krooni ja 80 senti tagasi.
Sihtasutus on pöördunud raha tagasinõude pärast Peipsi-äärsete omavalitsuste poole. «Taunol ju seda raha enam pole,» selgitas Miks. «Kuhu ta selle pani, ei tea. Ka Andres Kärp ei tea. Otsime Taunoga lahendust, saame reedel kokku ja siis olen targem, mida edasi teha.»
«Teeme oma kulu ja kirjadega uuringu uuesti, tahame selle märtsiks valmis saada,» kinnitas Laasik. Täpsustamisel selgus, et ta tegeleb uuringuga üksi. Vabariigi valimiskomisjoni andmetel on Laasikul keskharidus.
Umbusu üks põhjus
Luhtunud pillirooprojekti tõttu tuleb ilmselt Peipsi kandi omavalitsustel tagasinõutav toetusraha välja käia. Tartu Postimehe andmetel on see üks põhjus, miks Vara volikogu eile oma esimehele Andres Kärbile umbusaldust avaldas ja ta ametist vabastas.
Umbusaldajad ajalehes musta pesu pesta ei soovinud. «Kui kümme inimest tahab umbusaldust avaldada, siis midagi ikka selle taga on,» ütles Vara vallavolikogu liige Meelis Pärna. «Ütleme nii, et soovime näha valla juhtimises teistsugust joont.»
«Ametlikult heideti mulle ette majanduslikku ebapädevust,» selgitas Kärp. «Oh, põhjuse ikka leiab! Vara vallas muutus jõujoon ja et uus mees saaks vabalt tegutseda, tuleb vanast lahti saada.»
Pillirooprojekti kohta ütles ta, et Vara vallal oli sellega vähe pistmist. «Seda pidi ajama Peipsiveere Arengu Sihtasutus. Nüüd on Laasik kuhugi kadunud. Kui ta välja ilmub, ehk teeb selle ka ära. See on vajalik asi, pilliroogu on palju.»