Erakonnad vastavad Tartu Postimehe küsimusele pensionist

FOTO: TPM

Tartu Postimees pakkus riigikogusse kan- dideerivatele erakondadele võimaluse avaldada oma seisukohti mõningais Tartut, Tartumaad ning ka laiemat üldsust puudutavais asjus, esitades neile 14 küsimust (avaldatud 24. jaanuaril). Ettepanekule vastas seitse erakonda. Jätkame nende vastuste avaldamist.  


7. Kas pooldate pensioniseaduse muutmist nii, et üks tegelikult töötatud aasta läheb kirja ka ühe pensionistaažiaastana? Ei või jah – miks?

Isamaa ja Res Publica Liit

Toetame seda, et kõik emad saaksid iga sündinud ja üles kasvatatud lapse eest sissetulekutest sõltumata kolm pensionistaaži täisaastat lisaks. Seda toetust rahastaksime riigieelarvest täiendavalt, mitte pensionikindlustuse vahenditest.

Üldises pensionikindlustuses toetame sissetuleku erinevuste leevendamist. Selleks viisime seadusse muudatuse, et pensioni baasosa korrutatakse läbi 1,1ga ja staažiosa 0,9ga. Peame otstarbekaks toetada põhimõtet, et pensionistaaži aastakoefitsient üks peaks moodustuma keskmiselt mediaansissetulekult ehk koefitsienti 1 peaksid saama vähemalt pooled töötegijad.

Pensionisüsteemi reformimine peab toimuma suure ühiskondliku konsensusega, ei tohi vastandada erinevaid pensionäride põlvkondi ning tuleb tagada pensionide väljamaksmise majanduslik võime ka tulevikus.

Sel aastal teeb rahandusministeerium uuringu pensionisüsteemi tulevastest võimalustest ning kindlasti saab selle pinnalt analüüsida ka võimalusi leevendada täiendavalt tulevaste pensionäride põlvkondade sissetulekuerinevusi. Kõigile inimestele sama suure pensioni maksmist, jättes selle seostamata pensionikindlustuse maksetega, me ei toeta.

Keskerakond

Peame vajalikuks tööaasta võrdsustada pensioniaastaga. Inimese tööpanus või nn kasulikkus ühiskonnale ei ole tingimata sõltuvuses tema teenitud palga suurusest.

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas eelmise aasta lõpus riigikogu menetlusse eelnõu, mille alusel oleks kõigil vähemalt miinimumpalka teeninud inimestel võrdsustatud üks tööaasta ühe pensioniaastaga.

Sellega oleks tagatud tulevikus õiglane ja ühiskonnale panuse andmist väärtustav pension muu hulgas lapsehoolduspuhkusel olevatele lastevanematele, üliõpilastele, kaitseväeteenistuses olevatele isikutele ja teistele, kelle eest on riik või kohalik omavalitsus tasunud sotsiaalmaksu kuupalga alammääralt. Valitsuskoalitsioon hääletas selle riigikogu menetlusest välja.

Reformierakond

Väide, et väikesepalgaliste pensioniarvestus on ebaõiglane, et nad peavad töötama kolm aastat ühe staažiaasta täissaamiseks, ei vasta tõele.

Praegune pensionisüsteem on kindlustuspõhine. Aastakoefitsient näitab inimese töötasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhet riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksuga. Kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmiselt töötasult, on aastakoefitsient 1,0.
Järeldus, et aastakoefitsient alla 1,0 on ainult väikest palka saavatel inimestel, ei ole õige.

Suur osa neist on töötanud ainult osa aastast – koolide ja kõrgkoolide lõpetajad, kes asuvad tööle aasta viimases kvartalis, muul põhjusel osa aastast töösuhteta olnud inimesed, osaajaga töötajad (statistika järgi oli 2009. aastal osaajaga hõivatuid ligi 63 000) või FIEd, kes võivad maksta sotsiaalmaksu keskmisest palgast väiksema summa pealt.

Kuna soovime väärtustada tööd, ei saa minna tagasi ainult staažiosakust sõltuvale süsteemile, mis ei motiveeri sotsiaalmaksu tasumist ja soodustab ümbrikupalkade kasvu. Kuigi pensionid on muutunud aastakoefitsiendi tõttu diferentseeritumaks, on pensionide erinevus siiski märksa väiksem kui palkade erinevus. Seda eelkõige põhjusel, et ligi kolmandiku keskmisest pensionist moodustab baasosa, mis on kõigile võrdne.

Suurendamaks järk-järgult just madalama aastakoefitsiendiga inimeste pensione, on muudetud riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid. Seega pensioni baasosa korrutatakse riikliku pensioni indeksiga, mille kasvuosa on korrutatud koefitsiendiga 1,1. Aastahinne korrutatakse riikliku pensioni indeksiga, mille kasvuosa on korrutatud koefitsiendiga 0,9. Niisugune mehhanism on loodud just väiksemapalgaliste või osalise tööajaga töötanud inimeste pensionide järkjärguliseks suurendamiseks.

Keskmisest pensionist moodustab baasosa 37,5 protsenti, 15 aasta pensionist aga juba 63,8 protsenti, st enda välja teenitud sotsiaalmaksust sõltuvale osale lisab riik garanteeritud osa, mille osakaal pensionis on seda suurem, mida väiksem on inimese välja teenitud osa. Tänu kirjeldatud seadusemuudatusele kasvab baasosa osakaal veelgi.

Sisuliselt on see hea süsteem, kus on rohkem solidaarsust kui enne.

Rahvaliit

Jah, üks tegelikult täiskohaga töötatud aasta peab minema kirja ühe pensionistaažiaastana. Põhjendus on väga lihtne: kui inimene töötab täiskohaga, siis on tal väga piiratud võimalus lisatööd teha.

Ka madalapalgalised ametikohad on ühiskonnale väga vajalikud. Kui täiskohaga töötatud aja eest läheb kirja näiteks vaid pool pensionistaažiaastat, peaks inimene töötama kaks korda rohkem aastaid kui need, kes saavad oma tööaasta eest kirja ühe pensionistaažiaasta.

Paraku enamiku madalapalgaliste töötajate keskmine eluiga ei ole pikem üldisest keskmisest elueast, rääkimata kaks korda pikemast elueast. Pensionisüsteem peab olema üles ehitatud nii, et ka miinimumpalka saavate inimeste täiskohaga töötatud aasta eest läheks kirja üks pensionistaažiaasta.


Eestimaa Rohelised

Jah, me pooldame igati õiglasemat pensionisüsteemi, kuid näeme praegu kiirema ja reaalsema lahendusena kodanikupalga kehtestamist, suunda rohelisele majandamisele ja roheliste töökohtade tekkele, küttekulude vähendamist majade soojustamisega, tervishoiusüsteemi ja ennetustegevuse toetamist.

Kristlikud Demokraadid

Pensionisüsteemi puhul ei saa rääkida aastate mehaanilisest liitmisest või lahutamisest. Süsteem peab tervikuna olema jätkusuutlik, katma vajaduse ja olema ka piisavalt paindlik, võimaldades inimesel endal soovi korral rohkem maksta ja oma pensioni selliselt koguda. Vaatamata töötatud aastatele tuleb pensionärile tagada inimväärne sissetulek. Lapse kasvatamine tuleks võrdsustada tööaastaga.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Pensionikujunduse osakute süsteem tuleb muuta õiglasemaks: see ei tohi alavääristada väikese rahapalgaga leppima pidava inimese panust ühiskonda. Egas kõik mahu marjamaale, kõik ei saa olla pankurid või kõrges riigiametis! Rasket maatööd tegev inimene või lasteaias meie laste eest hoolt kandev hoidjatädi ei tee sugugi mitte vähem tähtsat tööd. Nende tööpanust ei tohi tulevikus karistada mitu korda väiksema pensioniga, kui hakkab saama praegune kõrgepalgaline töötaja. Ja pensionid peavad tuntavalt kasvama – kooskõlas nii palkade kui ka hindade tõusuga.

Kuigi pensioniaastastaaži mõju pensioni suurusele on vähenenud, peab valem arvestama rahva õiglustundega. Ka alampalka saanutele tahame tagada ühe täisaasta arvestamise pensionikujundusstaaži arvutamisel.

Kodus väikelast kasvatava ema või isa iga tööaasta peab pensionikujunduses kirja minema kui tervikaasta. Meie põhimõte jõudis eelmise riigikogu valimiste järel ka koalitsioonilepingusse, kuid rakendati see poolikult: riigimakse tõusis miinimumpalgani, ent seegi oli juba samm edasi.

Sest enne 2007. aastat sai naine lapsekasvatamistöö koduse aasta eest pensionikujundusse kirja vaid üheainsa kuu (riik maksis sotsiaalmaksu 1400 kroonilt). Nüüd peame jõudma sinnamaani, et riik maksaks kodus last kasvatava ema/isa eest sotsiaalmaksu riigi keskmiselt palgalt. 

Tagasi üles