Lapsevanemate arvates on Tartus liiga vähe noortemalevaid, selgub täna tutvustatavast rahulolu-uuringust. Samas on lapsed ja vanemad väga rahul näiteks noortekeskuste tööga.
Vanemad tahavad lastele rohkem üritusi
Eelmise aasta lõpus tehtud uuringus küsitleti nii lapsevanemaid kui noori, et selgitada välja, kuidas nad on rahul vaba aja veetmise võimalustega – huviringide, noortekeskuste, laagrite, noorteorganisatsioonide, kooli tunnivälise tegevuse ja teiste noorsootöö teenustega.
Noortel aega vähe
Suurem osa raportist on noorsootöö tegijatele täis häid uudiseid. Näiteks selgub sealt, et mullu tegeles Tartu 9–19-aastastest õpilastest mõne huvitegevusega üle 60 protsendi, vanemate vastustest selgus, et 6–8-aastaste laste hulgas oli huvitegevuses osalejaid isegi ligi 90 protsenti.
Noorte hulgas oli vaid 11 protsenti neid, kes ei löö kaasa üheski korraldatud vabaajategevuses.
Peamisteks põhjusteks, miks mingites tegevustes ei osaleta, märkisid noored ajapuudust, suurt koormust koolis ja soovi sõpradega koos olla, kasutatavate teenustega ollakse aga väga rahul.
Näiteks vahenditega ning sisustuse ja keskuste väljanägemisega on rahul 85–90%, pakutava tegevuse ja töötajatega 80–90% kasutajatest.
Oli siiski ka paar mõtlemapanevat kohta.
Näiteks arvas 41 protsenti lapsevanematest, et selliseid üritusi, kuhu nad lapse saadaks, on liiga vähe või pole üldse.
Linna noorsooteenistuse peaspetsialisti Anne Õuemaa sõnul ei tasu uuringus «Noorte ja lastevanemate rahulolu arendavate vaba aja veetmise võimalustega Tartus» välja toodud statistilisi tulemusi võtta püha lehmana ning tuleb arvestada ka teisi tegureid.
Malevatest vähe teavet
Nii julges vaid kaheksa protsenti neist öelda, et nad on lasteüritustega väga hästi kursis, ligi veerand vastas, et neil pole toimuva kohta üldse infot. Malevate kohta polnud teavet koguni 62 protsendil vanematest ja hästi informeeritutena tundsid end vaid 3 protsenti.
Õuemaa sõnul annab selline tulemus mõtlemisainet küll. «Eks me peame hakkama vaatama, kuidas info malevate ja laagrite kohta levib, võib-olla on seal vaja infot kuidagi paremini koondada,» arvas ta, et laagreid ja malevaid on ehk siiski piisavalt palju.
Ka ürituste kohta arvas Õuemaa, et ehk ei teadvustata paljusid kesklinnas toimunud ettevõtmisi kui üritust, võib-olla aga on need hoopis liialt ühele sihtrühmale suunatud.
Kultuuriosakonna noorsooteenistuse tellitud uuringu tarvis küsitleti eelmise aasta lõpus 730 koolinoort vanuses 9–19 aastat ja 663 lapsevanemat, kelle lapsed olid vanuses 6–19 aastat.
Üritused, mida võiks vanemate arvates Tartus korraldada
• Kontserdid, tants, muud liikumise ja esinemisega seotud üritused 25%.
• Spordiüritused 23%.
• Kunstiga seotud üritused 11%.
• Õpetlikud-arendavad üritused 9%.
• Looduse tundmaõppimisega seotud ettevõtmised 7%.
• Algklassidele suunatud, vene keeles toimuvad, traditsioonidega seotud üritused 4%.
• Arvuti ja tehnikaga seotud üritused 3%.
• Kodukohaga seotud kohtumised huvitavate inimeste, elukutsete esindajatega, võõrkeelepraktika ja -õpe 2%.
Allikas: Uuring «Noorte ja lastevanemate
rahulolu arendavate vaba aja veetmise
võimalustega Tartus 2010»