iDeal kampaania

Teadusavastus: igihaljad taimed võtavad võimust

Lumised kuuseoksad.

FOTO: Kerttu Taggo

Uuemad teadusuuringud annavad alust arvata, et igihaljastel taimedel on muutuvas kliimas näiteks laialehiste ees eeliseid. Laiemalt käsitleb seda temaatikat Eesti Maaülikooli teadlase Ülo Niinemetsa ja tema Hispaania kolleegide ühine teadusartikkel bioomide (makroökosüsteemide) liikumisest globaalselt muutuvas kliimas ökoloogiateaduse tippajakirjas «Trends in Ecology & Evolution».


Ajakiri avaldab oma märtsinumbris Eesti Maaülikooli professori Ülo Niinemetsa, Baleaari Saarte Ülikooli professori Jaume Flexase ja Barcelona Ülikooli professori Josep Peñuelase artikli, mis annab uue seletuse bioomide ehk makroökosüsteemide (elustik väga laias, kontinentaalses skaalas) liikumisele.

«Igihaljad puud ja põõsad on viimastel aastakümnetel laiendanud oma levikut heitlehiste metsade arvel mitmetes maakera ökosüsteemides,» selgitas Ülo Niinemets maaülikooli pressiesindaja vahendusel.

«Näiteks on Lääne-Euroopas igihaljas laialehine taim iileks järjest levinud põhja poole. Vahemereäärsetes riikides on igihaljad taimed iilekstamm, pukspuu jt levinud järjest kõrgematele aladele, kus nad asendavad pöögimetsi.»

Samuti on mitmed igihaljad võõrliigid muutunud sissetungivateks Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides.

Seni on igihaljaste taimede suurenenud konkurentsivõimet seletatud eelkõige kliima soojenemisega, kuid viimaste aastate karmid talved on uuesti tõstatanud küsimuse, kui palju ja kui kiiresti kliima ikkagi soojeneb.

Artiklis püstitavad Niinemets, Flexas ja Peñuelas hüpoteesi, et väga hästi dokumenteeritud globaalne muutus - atmosfääri CO2 taseme kõrgenemine iseenesest suurendab igihaljaste taimede konkurentsivõimet.

Põhjuseks on asjaolu, et igihaljaste taimede lehtede struktuur on väga erinev heitlehiste taimede omast. Kuna igihaljaste taimede lehed peavad vastu pidama mitu kasvuperioodi, on nende lehtede rakud paksema rakuseinaga, rakud on tihedamini pakitud ja lehed sisaldavad enam struktuurset, mittefotosünteesivat kude.

Seoses sellise «tugevama» ehitusega on igihaljastel taimedel  CO2, sissepääs lehte raskendatud ning CO2 limiteerib fotosünteesi suuremal määral kui heitlehistel taimedel.

Fundamentaalselt erineva lehestruktuuri tõttu kasvabki igihaljaste taimede fotosüntees globaalselt kõrgenevates CO2 tingimustes enam kui heitlehistel liikidel.

Autorid väidavadki, et juba ainuüksi CO2 taseme kõrgenemine seletab bioomide liikumise globaalselt muutuvates tingimustes.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles