Tänast päeva võivad uhkusega tähistada kõik need eestlased, kel meeldib uudiseid lugeda ja maailma asjadega kursis olla ning kes ei kujuta ette hommikut ilma värske ajaleheta.
Kuningamäe lõunalised peavad au sees lühemat ja pikemat öpetust
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
1. november 2016, 14:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna tähistatakse Põltsamaal konverentsiga 250 aasta möödumist esimese eesti keeles ilmunud perioodikaväljaande Lühhike öppetus ilmumisest.
Lühhikese öppetuse väljaandja oli arst ja literaat Peter Ernst Wilde. Kuna ta oli rajanud 1766. aastal eratrükikoja Kuningamäele, sõi konverentsirahvas lõunat täna just trükikoja varemeis ehk eestikeelse ajakirjanduse hällis. Lõunaks oli Kuningamäel seljanka rammusa hapukoore ja kääru leivaga, lõunalisi oli enam kui bussitäis.
Konverentsist võtavad osa ka Põltsamaa ühisgümnaasiumi nooremad ja vanemad õpilased. Ajakirjandusajaloo õppejõud Sulev Uus pidas seni kõlanud ettekandeid väga huvitavaks. Näiteks vähetuntud fakt on, et Lühhikese öppetusega ei pandud alus mitte üksi eestikeelse, vaid ka lätikeelse perioodilise ajakirjanduse algusele. Lühhikese öppetuse 25 numbrit ehk tükki tõlgiti ka läti keelde ning need ilmusid 1768. aastal nime all, mis tähendab Läti arsti.
Peter Ernst Wilde Lühhike öppetus jagas 250 aasta eest lihtsaid nõuandeid maarahvale, mida nad ise teha saavad, et terve ja tugev olla, või kuidas ennast aidata, kui paha haigus tuleb. Või kuidas maad harida.
Lühhike öppetus hakkas ilmuma 1766. aasta novembris kord nädalas, väljaande saksakeelsed tekstid tõlkis eesti keelde Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel.
Lühhikest öppetust ilmus 41 numbrit ning seda peetakse päris esimeseks eestikeelseks ajakirjaks.
Täna on Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi liikmed kogunenud koos paljude ajakirjanikega üle Eesti Põltsamaa kultuurikeskusesse konverentsile «250 aastat eesti ajakirjanduse lugu».
Konverentsil on ajalooline osa – kõnelevad koduloohuviline Raivo Suni, riigikogu liige Krista Aru ning ajakirjandusloolane Anu Pallas, rääkides nii Peter Ernst Wildest, Karl August Hermannist kui ka Ado Grenzsteinist.
Aga konverentsil on ka moodsad teemad, näiteks Eesti asend rahvusvahelises kommunikatsioonis ning kohalik ajakirjanduskultuur. Sünnipäevatorti pakub päeva lõpul Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots.