Täna võttis riigikogu vastu Tartu Ülikooli seaduse ja ülikooliseaduse muutmise seaduse, millega muutub Tartu Ülikooli juhtimismudel ning määratletakse täpsemalt Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli ülesanded.
Tartu Ülikooli seadus sai riigikogus heakskiidu
16. veebruar 2011, 14:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas teatas pressiesindaja vahendusel, et rahvusülikoolina on Tartu Ülikoolil nüüd muu hulgas kohustus edendada eesti keele ja kultuuri säilimise ja arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi ning eestikeelset haridust, samuti säilitada ülikooli omandis olevat rahvuslikku kultuuripärandit.
Tartu Ülikooli rektori Alar Karise sõnul on seadusemuudatus kompromisslahendus, mis siiski võimaldab soovitud arengutega edasi minna, et muuta ülikooli juhtimist operatiivsemaks ning tulemuslikumaks.
«Ülikooli nõukogu 2010. aasta otsus muudatuste vajalikkuse ja ülikooli juhtimise kaasajastamise kohta on tänaseks saanud suuna, kuidas ülikool edasi liikuma peaks. Muudatuste sisuline rakendamine seisab alles ees,» täpsustas Karis.
Rektor Karis on samuti veendunud, et muudetud Tartu Ülikooli seadus võimaldab paremini Eesti rahvusülikooli väärikat rolli kanda, sest rahvusülikool tähendab nii õigusi, kohustusi kui ka suurt vastutust.
Vastavalt uuele Tartu Ülikooli seadusele läheb rahvusülikool üle kahekojalisele juhtimissüsteemile. Praeguse nõukogu asemel asub ametisse uus nõukogu, kuhu hakkab kuuluma kuus inimest väljastpoolt ülikooli ning viis liiget Tartu Ülikoolist. Praegune nõukogu ise muutub senatiks. Selle liikmete arv väheneb kahekümnele.
Seadus jõustub 1. märtsil 2011. Juhtimisskeemi puudutavad muudatused jõustuvad järk-järgult alates 1. jaanuarist 2012. Samuti jõustuvad 2012. aastast sätted, mis puudutavad professuuride loomise kohustust, vastava tegevuse toetamist riigieelarvest ning perioodilist sihtevalveerimist.