Juulikuus mõistis Tartu maakohus korruptsioonikuriteos süüdi Kallaste linnavolikogu esimehe Fjodor Plešankovi, karistades teda 50 päevamäära ehk 2150 eurose trahviga. Täna otsustas teise astme kohus määrata aga mehele neli korda raskema karistuse ehk 8600-eurose trahvi.
Tänavu 5. juulil tehtud kohtuotsuse vaidlustasid nii Lõuna ringkonnaprokurör Marge Püss kui süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Margo Lemetti.
Prokurör palus maakohtu otsuse tühistamist süüdistatavale mõistetud karistuse osas, taotledes Plešankovile rahalise karistuse mõistmist 250 päevamäära ehk 10 750 euro ulatuses. Kaitsja palus maakohtu otsus tühistada oma kaitsealuse süüdimõistmises ja taotles uue õigeksmõistva otsuse tegemist.
Teise astme kohus tühistas täna Tartu maakohtu varasema otsuse Plešankovile mõistetud karistuse osas ja mõistis talle rahalise karistuse 200 päevamäära ehk 8600 eurot, kinnitas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul on Plešankov talle esitatud süüdistuses süüdi mõistetud põhjendatult.
Kohtukolleegiumi hinnangul puudutasid ASi Kallaste Kalur kinnisvaraga seotud projektid oluliselt aktsiaseltsi majandushuve, seega rikkus Plešankov vastavate otsuste tegemisel osalemisega toimingupiiranguid. Projektidega seotud dokumentidest nähtub selgelt, et Kallaste Kaluri kinnistutele on ette nähtud erinevate rajatiste püstitamine.
Juba ainuüksi aktsiaseltsi kinnisvara parendamist saab pidada oluliseks majanduslikuks mõjuks, leidis kolleegium. Ükski seadusesäte ei näe ette, et majandusliku huvi hindamisel tuleb pidada silmas ainult seda, kas konkreetne isik saab ka otsest rahas mõõdetatavat majanduslikku tulu või kasumit. Samuti ei ole ette nähtud, et majanduslik huvi peab olema isikule kasulik.
Majanduslik huvi praeguses kontekstis tähendab eelkõige seda, et otsused mõjutavad Kallaste Kaluri kinnistute olukorda ehk aktsiaseltsi majandustegevusega seotud sfääri. Maakohus on ringkonnakohtu arvates õigustatult toonitanud, et parendused olid seotud Kallaste Kaluri põhitegevusaladega, mis veelgi kinnitab majandusliku huvi olemasolu.
Toimingupiirangute eesmärk on aga eelkõige tagada, et isiku majanduslik seotus tehtava toimingu või otsusega ei mõjutaks toimingu või otsuse tulemust. Praegusel juhul ei saa kuidagi väita, et Plešankov ei oleks Kallaste Kaluri kinnistutega majanduslikult seotud.
Maakohus mõistis Plešankovile suvel rahalise karistuse 50 päevamäära ehk pisut üle sanktsiooni alammäära. Karistusseadustiku järgi võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30–500 päevamäära. Ringkonnakohus pidas põhjendatuks mõista Plešankovile suurem karistus, mis jääks alla keskmise määra.
Plešankovi puhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Plešankov rikkus toimingupiirangut suures ulatuses ja pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Samas ei ole tema rikkumine toonud Kallaste linnale kaasa kahjulikke tagajärgi. Samuti on oluline, et linnavolikogu otsused on tunnistatud põhjendatuks. Kohus arvestas ka sellega, et süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata.
Tartu maakohus tunnistas Fjodor Plešankovi süüdi korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvas rikkumises eriti suures ulatuses ning mõistis talle rahalise karistuse 50 päevamäära ehk 2150 eurot.
Maakohus leidis, et kuigi ei saa Plešankovile ette heita samme, mis tehti Kallaste linna arendamiseks, ei saa ka kõrvale vaadata sellest, et süüdistatav oli samal ajal nii Kallaste linna volikogu esimees kui ka Kallaste Kaluri juhatuse liige ning on olemas seos linna ja Kallaste Kaluri huvide vahel. Kohtu hinnangul ei esitanud süüdistatava kaitsja kohtumenetluses asjaolusid, mis välistaks Plešankovi süüdimõistmise.
Menetluspooled saavad ringkonnakohtu otsust vaidlustada 30 päeva jooksul alates 21. oktoobrist.