Arvi Liiva: kas otsetee on ikka õigeim tee? (1)

, keemik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raudtee.
Raudtee. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Praegu planeeritava Rail Balticu otsetrass läbib meie loodusgeograafiast tulenevat unikaalset rohelist taristut. Need alad on rikkad nii suurulukite kui ka lindude poolest. Pärnumaale jäävad ka meie suuremad ja puutumata mahemetsavööndid, mida ehitatav raudtee armutult läbi lõikaks. Sealsed põnevad maastikud ja nende asukad on viimastel aastatel kujunenud meie turismimagnetiks ja riigi positiivse kuvandi nurgakiviks. Kui muus osas turistide maitsed erinevad, siis meie metsad ja sood, looduslik avarus ja rahu vaimustavad kõiki.

Mis kasu on uuest, 240 kilomeetrit tunnis sõita võimaldavast kiirraudteest, millel ei jätku tasuvaks käigus hoidmiseks isegi piisavalt reisijaid, kui selle ehitamiseks peaksime ohverdama osa meie suurimast ühisrikkusest – selle, mida hiljem taastada ei saa.

Uue kiirraudtee ehitamiseks tuleb paratamatult kulutada ka enneolematul määral üliväärtuslikku ehitusmaterjali – liiva, kruusa ja paekillustikku. Piltlikult öeldes peaksime selle ehituseks ohverdama osa kaunitest loodusmaastikest – kruusased oosid, mõhnad ja liivaseljakud ning karstiohked paealad –, mis tuleks kokku vedada raudteevalli rajamiseks.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles