Inimene püüab kuivendamisega rikutud soid loodusele tagasi anda

Vasakul pildil on ilmekalt näha, kuidas 30 aastat pärast turbakaevandamise lõppu ilmestavad pinnast mättad ja kõrstaimed, kuid soo on justkui surnud ja turvast juurde ei teki, selgitas Eestimaa Looduse Fondi projektijuht Jüri-Ott Salm.

FOTO: Kristjan Teedema

Kui turbakaevandajad oleksid nõukogude aja lõpus järjekordset maardlat maha jättes kinni ajanud soo kuivendamiseks rajatud kraavid, võiks neis sadades paikades praegu ehk juba imetleda ilusat raba.

Tellijale

See jäi aga tegemata ning ka aastakümneid hiljem laiutab Eestimaal tuhandeid hektareid kasutuna seisvat rabamaad, kus ei kasva suurt midagi, kuid kus turvas kõduneb, paisates õhku tohututes kogustes süsihappegaasi.

10 000 hektarit

Tagasi üles