Ilm keerab soojemaks tagasi

Kuigi suurt talve enne novembri lõppu ei ennustata, tuletas eilne esimene lumi kojameestele meelde, et luuad ja lumelabidad on paslik juba välja otsida.

FOTO: Margus Ansu

Riigi ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern ütles, et tõenäoliselt on eilne lumi tänaseks sulanud. «Ehk kolmapäeva hommikul on veel alles, aga edasi läheb ilm soojemaks ja lumi sulab ära,» ütles ta.

Tõravere ilmajaama andmetel oli lumikatte paksus eile hommikuks kuus sentimeetrit.  

Hiline esimene lumi

ESIMENE LUMI. Ööl vastu teisipäeva Tartus maha sadanud lumi peaks olema hiljemalt täna õhtuks sulanud ning uut lumesadu ilmateenistuse sünoptikud lähipäevadeks ei ennusta.

Meiterni sõnul peaks neljapäevast alates tulema enamik sademeid vihmana ja õhutemperatuur tõuseb.

«Otseselt lund vähemalt lähi­­ajal ei luba,» rääkis ta. «Öötundidel, kui õhutemperatuur on nullilähedane, võib tulla natuke lörtsi, siis püsib ka libedus. Aga päeval on kindlasti plusskraadid.»

Meitern nentis, et oktoobri lõpus pole esimene lumi midagi erakordset.  «Tänavu ongi esimene lumi natukene hilisemaks jäänud, sest meil on sel ajal olnud isegi suuri lumetorme,» ütles sünoptik. Tema meenutusel sadas 2003. aasta oktoobri lõpus Tallinnas ja kogu Eesti põhjarannikul maha väga suur kogus lund.

Klimatoloog Ain Kallise sõnul võib erakordseks pidada seda, kui esimene lumi tuleb kuu aega varem. «Kui lumi tuleb juba septembris, on see küll midagi sellist, mis tuleks eraldi kirja panna,» lausus ta.

Kallise vaatlusandmete järgi on esimene lumi kõige varem maha sadanud 25. septembril, nii juhtus 2013. aastal. 26. septembril tuli Põhja-Eestis lumi maha 1986. aastal. Kummalgi korral ei jäänud valge vaipkate aga kauaks püsima. See-

eest 1992. aastal tuli Kundas ja Jõhvis esimene lumi 24. oktoobril ning jäi maha kogu talveks.

Lumikatte püsimise rekord pärineb aastast 1921, kui lumi tuli maha 25. oktoobril ning püsis  29. aprillini ehk 186 päeva.

Milliseks kujuneb tänavune talv, ei julge klimatoloog pakkuda. «Kõhutunne ütleb, et eriti hull ei tohiks tulla. Kui külmemaks läheb, siis pigem jaanuaris, aga mitte lähiajal,» arvas Kallis. Klimatoloogina ei tegele ta enda sõnul ennustamisega, vaid vaatab tagantjärele, mis on sündinud ja kas ennustus läks täppi.

Kaks versiooni

Helve Meiterni sõnul on eeloleva talve kohta tehtud kaks pikemat ilmaennustust, mis jagunevad kahte leeri.

«Ühed ütlevad, et tuleb külm talv. Selle aluseks on see, et merevee tase on madal ja kõikide loodusmärkide järgi tuleb külm talv.,» rääkis Meitern. «Teine asi on ka see, et kui ida- ja kirdetuuled jäävad püsima, tugevneb Siberi kõrgrõhkkond ja tuleb tõesti külm talv.»

Teise ennustuse järgi, mida kinnitavad Meiterni sõnul nii Euroopa kui ka globaalmudel, tuleb talv keskmisest soojem. Eriti talve teine pool. «Võib-olla jaanuaris on külmem, aga pärast seda pakuvad globaalmudelid tõesti soojemat talve,» ütles sünoptik.

Soojem talv ei tähenda siiski seda, et veebruaris võiks valitseda plusskraadid. «Külma tuleb ikka kuni viis miinuskraadi. Sekka mõned üksikud külmemad päevad, aga valdavalt nullilähedane temperatuur,» lausus Meitern.

Lähiajal pole oodata ka suuremat lumesadu. «Kui uued madalrõhkkonnad tulevad loodest, tähendab see, et sadu algab vihmana ja läheb hiljem üle lumeks,» selgitas Meitern. «Aga kui lõuna poolt, nagu oli teisipäeval, siis algab sadu lumena ja läheb üle vihmaks.»

Tema sõnul ei näita ilmakaardid püsivama lumikatte teket enne novembri teist poolt.

Tagasi üles