Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/10/19/4612021t1h0cb3.jpg)
/nginx/o/2016/10/24/5999541t1h6636.jpg)
Mitmesugused uuringud kipuvad näitama, et eestlased on usuliselt üks leigeimaid rahvaid Euroopas: kirikusse satuvad nad harva ning palvetavad veel harvemini. Hugo Treffneri gümnaasiumi (HTG) toonane abiturient Ilmar Uduste otsustas eelmisel õppeaastal selgust saada, kuidas suhtuvad usuga seonduvasse noored. Selleks küsitles ta üle kaheksakümne koolikaaslase ning valmis uurimus, mis pälvis hiljem Tartu ülikooli õpilaste ühiskonnaalaste uurimistööde konkursil kolmanda koha.
Uduste tõdes, et omavahel noored religioossetel teemadel kuigi sageli ei räägi. «Kui loeme uudiseid, siis võib see jutuks tulla ja siis küsitakse, et mida sina usud. Kuid sõna võtavad sel juhul pigem need, kes on oma usus või uskmatuses kindlad. Neutraalsemad või need, kes pole end usuliselt määratlenud, eriti kaasa ei räägi,» märkis ta.