Ettelugemise võitis x-faktoriga tüdruk

Tartu Kivilinna Kooli neljanda klassi õpilane Grete Magerramov on Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud võistulugemise tänavune võitja.

Võidu tõi Gretele «President kinnas», mis on pärit Andrus Kivirähki raamatust «Kaka ja kevad» ning mis jutustab sellest, kuidas kalamehel kukkus kinnas jääauku, vajus aeglaselt järve põhja ning kuidas siis kalad kogunesid teda vahtima.

«Tere!» ütles kinnas. «Häid pühi!»

«Tere, tere!» vastasid kalad. «Aga mis pühadest sa räägid?»

Grete loeb nii, et kohe on selge, millal räägib kinnas ja millal kalad. Grete ei kiirusta, oskab pidada pause. Kirjeldavad lõigud loeb ühes tempos, dialoogid teises. Ta ei väärata kordagi.

«Niipea, kui ta kuskil ette astub ning naeratab, nii vaatavad teda kõik. Temas on mingi x-faktor,» ütles Maili Magerramov.

Ema Maili Magerramov ütleb, et see laps ei karda midagi ning et tal on erakordselt hea närv.

«Ma ise töötan lasteaias, ma tean hästi, kui püsimatud ja lärmakad on tänapäeval lapsed, aga Grete on vaikne ja rahulik,» rääkis ta. «Niipea, kui ta aga kuskil ette astub ning naeratab, nii vaatavad teda kõik. Temas on mingi x-faktor.»

Seda x-faktorit on paljud märganud.

Gretel palutakse kooli sündmustel olla sageli teadustaja. Grete on ka iluvõimleja ning ükskõik kui suur on võistluste pinge ja vastutus, Grete saab hakkama.

Põnevus võidab hirmu

Tüdrukule meeldib end proovile panna. Kui ees ootab midagi uut, siis uudishimu ja põnevus võidavad alati hirmu.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse ettelugemisvõistlusest rääkis Grete Magerramovile kõigepealt klassijuhataja Karin Reinberg.

Ema Maili Magerramov aitas ise välja otsida sobiva loo, mis pidi olema seotud mere ja veega, kuna on merekultuuriaasta.

«President kinnas» räägibki järvest ja kaladest, niisiis sobis see jutt küll, pealegi oli Grete raamatu «Kaka ja kevad» kõik lood juba paari aasta eest läbi lugenud.

«See lugu on nii naljakas, nali jääb inimestele hästi meelde,» põhjendas Grete, miks see lugu ettelugemiseks hea oli.

Eelmisel laupäeval kogunesidki siis Eesti Lastekirjanduse Keskusesse ettelugemise võitlusele 17 neljanda klassi last tervest Eestist – kõik nad olid oma maakonnas või linnas ühe võistluse juba võitnud. Grete astus üles eelviimasena ning tal oli aega teiste vigadest õppida.

«Ma mõtlesin, et peab olema hästi julge, sest mõnede puhul oli kohe näha, et nad pabistasid,» meenutas ta.

Kui Grete auhinna järele kutsuti, ütles źürii liige, näitleja Christopher Rajaveer, et Grete oskas tempo ja rütmidega mängida, hoida pinevuspause, rääkida karakterile omaselt – see tõigi võidu.

Ettelugemise kasust

Grete ema, lasteaiaõpetaja Maili Magerramov lisas, et loomulikult on lastele ettelugemine tähtis ja nemad isa Borissiga on kodus seda palju teinud.

«Üks asi on jutustamine, kus jutustaja jälgib rohkem seda, kellele ta räägib ning paneb ka ennast loo sisse,» rääkis ta. «Teine asi on ettelugemine, kus tuleb autori kirjapandud tekstis leida õiged rõhud, kasutada õiget hääldust, selle kõige kuulmine arendab last palju.»

Veel märkis ema Maili, et lastele ettelugemiseks tuleb valida siiski õige pikkusega lood, mille mõttest ja keelest laps jõuab aru saada, mitte et ta pelgalt lugemise kuulmisest väsib ja uinub.

Boriss Magerramov lisab, et Gretega on alati hea koos olla, kas raamatuid lugedes või lauamänge mängides või kuhugi välja seiklema minnes. «See laps on meie kiituskiri!» sõnas isa.