/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2016/10/20/5979387t1h180c.jpg)
- Lennuhirm halvab kolmandikku reisijaist, kolmandik ei kurda õhusõidul midagi
Tartu tervishoiu kõrgkooli tänavu lõpetanud Kätlin Kindsiko ja Grete Must uurisid puhkuse- või kultuurireisidel käivaid lennureisijaid ning peatusid ka lennuhirmul.
Kuidas ületavad lennuhirmu mehed ja kuidas naised
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selgus, et lennuhirm halvas ligi kolmandikku reisijaist. Täpsemalt, lennusõidu kartust esines naistest 33 ja meestest 28,6 protsendil ning see väljendus kas südamepekslemises, reisieelses unetuses või higistamises.
Halvad uudised meediast
Hirmu tekke suurimaks põhjuseks pidasid inimesed meedias ilmunud katastroofiuudiseid, just nii vastas 57,5 protsenti lennuhirmu tundjaid. Samuti kardeti kõrgust.
Umbes kümmet protsenti lennuhirmu tundvatest naistest aitas aga see, kui neil õnnestus hankida endale kindel koht lennukis.
Lennuhirmu maandamiseks kasutasid reisijad muusikakuulamist – nii vastas 41,2 protsenti lennuhirmu tundvatest naistest, ning alkoholi pruukimist – sellest leidis leevendust 45,8 protsenti lennuhirmu tundvatest meestest.
Abi otsiti ka ravimeist, unerohust ja narkootilistest ainetest ning rahustava tee joomisest. Lihtsalt niisama uinumine õnnestus vaid mõnel protsendil naistest ja mitte kunagi meestel.
Umbes kümmet protsenti lennuhirmu tundvatest naistest aitas aga see, kui neil õnnestus hankida endale kindel koht lennukis. See võis näida hea endena. Naised püüdsid end rahustada ka raamatu lugemise või vestlemisega, kui kõrval istus kaaslane, kes mõjus rahustavalt.
Kolmandik naistest ja viiendik meestest ei suutnud lennuhirmu maandamiseks midagi teha – nad lihtsalt kartsid.
/nginx/o/2016/10/20/5979379t1haf3f.jpg)
Lennuhirmu on defineeritud kui foobiat, mida iseloomustab esiletungiv, püsiv ja tugev kartus lennusõidu ees, põhjuseks hirm õnnetuste tekkimise, tormide ja kõrguse ees, varasemad ebameeldivad kogemused või meedia mõju. Samuti klaustrofoobia ja agorafoobia, viimane väljendub haiguslikus hirmus rahvarohkete kohtade ees.
Teised lennusõidu ajal tekkinud kaebused on inimestel kõrva-, selja- ja peavalu ning kõhupuhitus, samuti vedelikupuudus, stress, ajavööndivahetuse väsimus ja oksendamine.
Kolmandik ei kaeba lennukis millegi üle
Vastanutest 31,4 protsendil ei esinenud lennureisil viimase viie aasta jooksul aga ühtegi terviseprobleemi.
/nginx/o/2016/10/20/5979499t1h4548.jpg)
Lennusõidu terviseprobleeme ei kurdetud enamasti ka ei lühikestel ega väga pikkadel reisidel, need tekkisid keskmise pikkusega ehk ühe- kuni neljatunnistel reisidel.
Kätlin Kindsiko ja Grete Musta lõputöö valimi moodustasid 1014 inimest, kes olid viimase viie aasta jooksul käinud lennukiga puhkuse- või kultuurireisil ning vastasid veebi üles riputatud ankeedi 29 küsimusele.
Selgus ka, et Eesti inimesed lendavad üllatavalt sageli. 51,4 protsenti vastanutest võtsid lennureise ette kuni kolm korda aastas