Tartu neuroloog räägib videoloos insuldist

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro
  • Kolm katset, kuidas insulti ära tunda.

Kui kahtlustate, et teie pereliiget või teie lähedal parasjagu viibivat inimest võib olla tabanud insult, on teil võimalik kolme lihtsa katsega seda kontrollida.

Paluge tal naeratada ja pange tähele, kas tema üks suunurk on kuidagi alla vajunud või mitte.

Paluge tal tõsta mõlemad käed enda ette ja vaadake, kas ta saab sellega hakkama.

Proovige temaga vestelda ning jälgige, kas ta mõistab kõneldut ja kas küsimustele vastates tema jutt takerdub või mitte.

Kui näete, et midagi on natukenegi valesti, helistage viivitamatult telefonil 112.

Neist samadest põhimõtetest räägib Tartu ülikooli kliinikumi neuroloog ka kolme ja poole minuti pikkuses videoloos, mis sai neil päevil valmis ning mida jagatakse hoolega Facebookis.

Insult tekib aju veresoone sulgumisest või aju veresoone lõhkemisest. See on raske invaliidistav haigus ning ainult kiire abi päästab aju.

Iga aasta oktoobris tõuseb insulditeema üles seetõttu, et 29. oktoober on üleilmne insuldipäev.

Insult puudutab igal aastal Eestis ligi 4000 inimest. Doktor Janika Kõrvale kättesaadavate andmete järgi viibis 2015. aastal insuldi tõttu haiglaravil 3700 patsienti.

Paljude haigete peale mõeldes ja insulti ennetada püüdes on neuroloogide ja neurokirurgide selts loonud veebilehe www.insult.ee, mis saab lähiajal uuendatud välimuse ja täiendatud sisu.

Riina Vibo
Riina Vibo Foto: Erakogu

Neuroloog Riina Vibo ütles, et ühe uuendusena plaanivad nad seal avada foorumi, kus insuldipatsiendid ja nende lähedased saaksid omavahel kontakti luua, nõu anda ning muresid lahendada.

Loengud koolides

Ka on sel aastal Tartu ja Tartumaa koolidesse jõudnud õdede insulditeemalised loengud, mis pedagooge väga rõõmustavad, kuna just üheksandas klassis õpitakse vereringehaigusi.

Teavitusloengute koordineerija Helis Karp ütles, et Tartumaal leidsid need tänavu aset märtsist kuni juunini 19 koolis ning õpilasi osales 531.

«Järelkaja oli hea, loengud köitsid õpilasi väga, kuna leidsid aset väljaspool igapäevategevust,» ütles Karp.

Ta lisas, et sel sügisel on Tartumaa koolid nendega uuesti ühendust võtnud, et taas õdesid kõnelema kutsuda. «See näitab, et huvi on suur,» rõõmustas ta.

Tartumaa koolide loengute toeks saadi raha hasartmaksunõukogult. Nüüd aga tuleb tegijail nuputada, kust leida edaspidi raha, et teemaga jätkata. «Kindlasti soovime jätkata Tallinna koolides,» rääkis Helis Karp.

Doktor Janika Kõrv sõnas, et tema on samuti klassi ees seisnud ja õpilastega insuldist rääkinud ning märganud, et see teema pälvib suurt tähelepanu.

«Mis harivatesse loengutesse üldisemalt puutub, siis täiskasvanud inimesed käivad tööl ja satuvad niisugustele teemapäevadele harva,» ütles Janika Kõrv. «Aga kui kooliõpilastele insuldist rääkida, võivad noored saada endale õpetuse terveks eluks. Ka võivad just nemad olla kohal siis, kui insult tabab ootamatult kas vanavanemat või mõnda teist pereliiget. On väga oluline insuldi märke tunda, sest head ravitulemused on võimalikud vaid siis, kui patsient pääseb raviasutusse mitte hiljem kui nelja tunni möödumisel pärast esmaseid sümptomeid.»

Ajukahjustuse sümptomid sõltuvad sellest, milline ajuosa on kahjustatud, kui suur on kahjustus ja milline on inimese üldine tervislik seisund.

Janika Kõrv selgitab, et eri ajuosad kontrollivad inimese erinevaid tegevusi. Näiteks aju parem pool kontrollib vasakut kehapoolt ja vasak pool paremat kehapoolt. Kui on kahjustatud käte ja jalgade jõudu kontrolliv ajuosa, siis tekib halvatus vastaspoolsetes jäsemetes. Enamikul ehk paremakäelistel inimestel vastutab aju vasak pool rääkimise, kõnest arusaamise, lugemise ja kirjutamise eest. Seega tekivad kahjustuse korral ka häired kõnest arusaamisel ning lugemise ja kirjutamise oskuses.

Insuldiõed ja telefoninõuanne

Tartu ülikooli kliinikumis saavad insuldi läbipõdenud patsiendid, nende lähedased ning hooldajad pöörduda ka insuldiõe vastuvõtule. Selleks on vaja saatekirja.

Nõu võib küsida veel telefoninumbril 5622 8670 ning sobiv aeg konsultatsiooniks on esmaspäeviti kell 14–15.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles