Poliitikutele terendas õigus valida professoreid

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu juhib ülikooli teaduskondade esindajatest koosnev nõukogu. Tulevikus minnakse üle kahekojalisele juhtimismudelile.
Praegu juhib ülikooli teaduskondade esindajatest koosnev nõukogu. Tulevikus minnakse üle kahekojalisele juhtimismudelile. Foto: Margus Ansu

Riigikogus eeldatavalt kolmapäeval vastu võetava Tartu Ülikooli seaduse eelnõu töövarianti lipsas sisse juriidilisi nüansse, mis andnuks tulevikus ülikooli juhtimisega seotud poliitikutele teoreetilise võimaluse valida näiteks professoreid.


Vastavalt uuele Tartu Ülikooli seadusele läheb rahvusülikool üle kahekojalisele juhtimissüsteemile.

Praeguse nõukogu asemel asub ametisse uus nõukogu, kuhu hakkab kuuluma kuus välisliiget ja viis liiget Tartu Ülikoolist. Praegune nõukogu ise muutub senatiks, liikmete arv väheneb kahekümnele.

Möödunud aasta lõpus Tartu Ülikooli seaduse eelnõusse muudatusettepanekuid lisanud riigikogu kultuurikomisjon tekitas osa juristide arvates omapärase olukorra, kus sarnased õigused olnuks nii ülikooli senatil kui ka nõukogul.

See avanuks teoreetiliselt ka nõukogu liikmetele ehk ülikoolist väljaspool seisvatele inimestele võimaluse otsustada professorite valimise või õppekavade kinnitamise üle.

Saadi jaole

Stenogrammidest ja protokollidest nähtub, et põhiliselt vaieldi seadust ette valmistades selle üle, kes saab valida rektori.

Et aga eelnõusse muudatusettepanekuid lisades hakkasid mõnes punktis kattuma senati ja nõukogu ülesanded, märkasid vähesed. Selline professorite valimise õiguse kaaperdamine on päris tasemel trikk, leiavad juristid omavahelistes vestlustes.

Seaduseelnõu ettevalmistamise kulgu jälginud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter kellegi pahatahtlikkust siiski tõenäoliseks ei pea, nimetades seda pigem tööõnnetuseks. «Kuna ülikooliseadus ei ole vormitehniliselt väga õnnestunud, püüti Tartu Ülikooli seadust paremaks teha,» leidis ta.

Kahtlusi tekitanud täiendused jõudsid eelnõusse teise lugemise eel riigikogus. «Alguses muudatusettepanekut lugedes tekkis küll küsimus, mida nad ometi mõtlesid,» sõnas Ginter.

Dekaani sõnul oleks eelnõu toorel kujul seadustamine jätnud siiski vaid abstraktse ja mitte eriti tõenäolise võimaluse, et keegi pahatahtlik inimene hakkab ülikoolielu omatahtsi mõjutama. Praegu on teksti aga kohendatud, nii et ka teoreetilised võimalused peaksid olema välistatud.

Seaduseelnõu väljatöötamist juhtinud riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg sõnas, et viimaste muudatustega sai ülikooli tulevane senat ainupädevusse ülikooli põhikirja üle otsustamise.
Seega on võim sisuliselt ikkagi ülikooli inimeste käes.

Konfliktid lahenenud

Detsembri lõpus leidsid Tartu Ülikooli nõukogu liikmed, et kuratoorium ning nõukogu asuvad parlamendis menetluses oleva Tartu Ülikooli seaduse eelnõu küsimuses erinevatel seisukohtadel.

Nii leidsid ülikooli professorid riigikogu kultuurikomisjonile saadetud kirjas, et komisjon on arvestanud uut seadust välja töötades vaid ülikooli kuratooriumi ettepanekutega, mis ei vastanud aga ülikooli ametlikele seisukohtadele. Hiljem õnnestus siiski ka neil esitada riigikogu liikmetele oma seisukohad.

Tagasi üles