Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2016/10/18/5972225t1h8eca.jpg)
Mees telgib praeguse ilmaga varjupaiga juures ja vähe sellest, soristab seal keset päeva kõrge kaarega vastu posti, teatab Raadi surnuaia kandis liikunud tartlane. Mis toimub, kas seda inimest varjupaika ei võeta?
Teade vastab tõele: on külm, on telk, on mees ja mehel on nainegi. «Ei taha seal olla,» selgitab mees, keda kõik, ka politseinikud, kutsuvat doktor Marguseks, ning rehmab käega varjupaiga poole. «Siin tekkisid igasugused tüübid, toodi üks kuradi debiilik, pidin ta oma tuppa võtma. Ja üldse – milleks mulle nende täiu ning muid mutukaid-putukaid vaja on? Mis mul siin viga, värske õhk!»