Toidupank päästab ennekõike toitu riknemisest ja alles siis inimesi näljast

Toidupangast saadava moonakoti sisu on iga kord erinev. Kord koosneb see vaid leivast-saiast, kord leidub seal ka köögivilju ning isegi lihakraami. Kõik sõltub sellest, mida kaubanduses parasjagu üle jääb. Foto: Kristjan Teedema

Selle loo pealkiri võib tunduda toidupanga annetustest sõltuvaile hädalistele liialt karm. Toidupanga esindajad aga rõhutavad, et nende organisatsioon tegeleb ennekõike keskkonna säästmise, mitte sotsiaalabi osutamisega.

«Toidupanka on vaja, sest meil jääb kaubanduses toidu­kraami üle. Meie ülesanne on järele jäänud toit kokku koguda ning see siis ümber jagada,» selgitas toidupanga tööpõhimõtet selle varasem kommunikatsioonijuht ning praegu kampaaniat «Tarbi toitu targalt» ellu viiv Nele Hendrikson.

Tema hinnangul on Eestis toidupanga tegevuse fookus nihkunud liialt sotsiaalvaldkonnale ning hulk inimesi on harjunud oma igapäevast leiba vaid sealt saama. «Meie eesmärk pole kedagi ära toita,» täpsustas Hendrikson. Ta on nukker selle üle, et inimeste arvates peaks toidupank katma nende toidulaua.