Eksperdid soovitavad Tartusse viit gümnaasiumi

Tartu koolid. Foto: TPM

Tartu ei kavatsegi Rei­­niku kooli poolitamist tagasi pöörata, kuigi õigustuseks olnud riigigümnaasiumi loomist ei tule. Küpsemas on plaan enamik Tartu gümnaasiume muuta põhikooliks.

Töörühm
Tartu munitsipaalkoolivõrgu kaasajastamiseks linnavalitsusele ettepanekuid tegeva töörühma liikmed:

esimees Aadu Must (Keskerakond), aseesimees Jüri Sasi (Tartu abilinnapea), liikmed Mihkel Lees (Refor-mierakond), Tõnu Ints (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Toivo Maimets (IRL), Enn Liba (Rahvaliit), Boris Goldman (Tartu haridusosakonna juhataja), Ott Ojaveer (Tartu Koolijuhtide Ühenduse esimees), Margus Pedaste (Tartu Ülikooli Pedagogicumi direktor), Hasso Kukemelk (Tartu Ülikooli hariduskorralduse dotsent), Maira Bogdanova (Tartu haridusosakonna peaspetsialist), Kalle Kalda (Tartu Haridustöötajate Liit), Andrus Kuusmann (Tartu Erakooli nõukogu esimees), Marleen Pedjasaar (Tartu noortevolikogu).

«Siin on otsus selge. Riigigümnaasiumiks Reiniku ei muutu,» kordas haridusminister Tõnis Lukas veel hiljaaegu üle. «Tartu linn saab koolivõrgu kujundamisega suurepäraselt hakkama ja see riigistamine kujuneks ainult finantsabiks.»

Aga miks siis õpilaste, õpetajate ja vilistlaste tunnetel edasi mängida, pika ajalooga kool osadeks lammutada ja linnale raskel ajal palgata juurde veel üks koolidirektor?

«Me ei tegele mitte Reiniku lammutamisega, tegemist on koolivõrgu korrastamisega,» ütles Tartu abilinnapea Jüri Sasi. «Uus õppekava eeldab gümnaasiumilt kolme õppesuuna väljaarendamist, õpetajate koolitamist, palju rohkemat kui vaikne tuksumine.»

Valmivad ettepanekud

Riigi Kinnisvara ees olevast remondivõlast vabanemiseks gümnaasiumiosa riigistamise ettekääne aitas aga Reinikus ära teha põhikooliks ja gümnaasiumiks jagamise.

See on osa suuremast plaanist, lähiaastail ootab kõiki Tartu seniseid gümnaasiume sama saatus, erandiks Treffneri gümnaasium, mis juba ongi puhas gümnaasium ja Miina Härma gümnaasium, mis rahvusvahelisele õppele panustades võib saada eristaatuse ning siis jäävad sellesse edaspidigi 1.–12. klass.

Vähemasti niisuguste soovituste andmisele kaldub Tartu koolivõrgu kaasajastamiseks linnavalitsusele ettepanekuid tegev töörühm, kes on koos käinud eelmise aasta lõpust alates. Siin tutvustatav ei rajane veel lõppraportil, vaid töömaterjalidel ja töörühma koosolekutel räägitul.

Vaikse tuksumise aeg peaks olema linnal koolivõrgu küsimuses ammugi läbi, sest ühelt poolt väheneb gümnaasiumi astujate hulk suurelt ja juba uuel õppeaastal oleks senise 31 kümnenda klassi asemel tarvis kümmekond vähem.

See tähendab, et mitu gümnaasiumi peaks jääma kümnendast klassist ilma. Linn on öelnud, et otsus tuleb siis, kui mõned koolid vastuvõtuga piisavat hulka uusi gümnasiste leida ei suuda.
Teisalt aga on 1. klassidesse astujate hulk suurenemas. Tänavu on linna vaja kaks esimest klassi juurde, aga tuleval aastal seeläbi ka juba kaks teist klassi rohkem. Ruume selleks napib.

Lapse huvid esiplaanil

Töörühma lõppraporti projektis on kirjas, et Tartus arendatakse välja eraldi põhikoolid ja gümnaasiumid. Eraldi koolid võimaldavad lapse ulatusliku ja mitmekülgse arengu aspektist lähtudes arendada paremini põhikoolid välja ühtluskoolidena ning gümnaasiumid valikuvõimalusi pakkuvate eripäraste koolidena, kõlab põhjendus.

Põhikool olgu lapsesõbralik kool, kus ei ole õpilasi liiga palju. Sellest lähtudes kavandatakse igasse põhikooli 1.–9. klass kolme paralleelklassiga, kus igaühes õpib kuni 24 õpilast. Seeläbi on ühes koolis maksimaalselt 27 klassi kokku kuni 648 õpilasega.

Põhikoolid peaksid olema võrdselt head, et iga laps saaks põhihariduse kodule lähimas koolis.

Gümnaasium peab olema vähemalt kolmes õppesuunas avaraid valikuid pakkuv kool. Suundade ja neile vastava õpikeskkonna arendamine on aluseks õpilaste ja õpetajate rahulolule. Nende arendamine on töörühma arvates võimalik gümnaasiumides, kus on vähemalt viis paralleelklassi, kus igaühes õpib kuni 36 õpilast. Seeläbi on ühes koolis kõigi klasside täitumisel vähemalt 15 klassi kokku 540 õpilasega.

Töörühma liige, Tartu Ülikooli Pedagogicumi direktor Margus Pedaste ütles, et praegust koolivõrgu kujundamise kava koostades on esiplaanile tõstetud lapse mitmekülgne areng, raha ja koolimajade küsimus on valikute tegemisel jäetud pingereas kaugemale.

Rahvastikuprognooside järgi oleks Tartus vaja koolimaju üheaegselt 12 000 põhikooliõpilase õpetamiseks. Selleks oleks vaja 19 põhikooli, neist 2 vene õppekeelega ja kahe kooli klasside jagu erakoole. Praeguse tööversiooni järgi kujundataks kõigist omavalitsuse hallatavatest gümnaasiumidest põhikoolid, välja arvatud Treffner, mis on juba puhas gümnaasium, ja Härma, mis erandina võib säilitada 1.–12. klassi.

Pedaste arvutuste järgi on vaja neli uut põhikooli, selleks tuleks kaaluda olemasolevaid hooneid ja ehitada uusi – Raadile, Tammelinna piirkonda, Ihastesse, Forseliuse kooli piirkonda.

Mis gümnaasiumid jäävad

Gümnaasiumidest on asi selge Treffneriga. Nimekiri jätkub Poska (senine Reiniku) ja Kivilinnaga. Edasi on asi keerulisem.

Nagu Pedaste sõnastas, on kõige raskem saavutada, et praeguste koolide head omadused ei läheks kaotsi. Selgelt tajutav väärtus võib tähendada veel mõne gümnaasiumi säilitamist.

Abilinnapea Sasi ütles, et selgelt säilitamisväärne on seniste saavutuste põhjal Tamme. Pedaste lisas, et muusikaõpe teeb väärtuslikuks Karlova.

Koolidele sobivaks on peetud Tartu Ülikoolile kuuluvaid Salme tänava õpetajate seminari maju, samuti tervishoiukõrgkooli hoonet Nooruse 9.

Olukorda komplitseerib, et olemasolevate koolimajade suurus ja klassiruumide arv ei vasta kõiges töörühma visandatud ideaalpildile. Näiteks Poska gümnaasiumis oleks viie paralleeli mahutamine keeruline. Mitu põhikooliks mõeldud hoonet on vajalikust suuremad, mõni aga jälle väiksem.

Kuigi töörühm arutab koolivõrgu ümberkujundamise kava võtmes, nagu peaksid muudatused olema ellu viidud aastaks 2020, möönis Sasi, et selline tähtaeg tundub liiga optimistlik, sest ümber ja juurde tuleb ehitada suur hulk koolimaju. Aega on üheksa aastat, kuid töörühm alles kujundab oma ettepanekuid. Tegevuskava, milliste sammudega uue koolivõrguni jõutakse, on oodata pärast märtsivalimisi.

Vene koolide tõetund

Tartus on kaks venekeelset gümnaasiumi: Vene lütseum ja Annelinna gümnaasium. Esimeses on tänavu eeldatavasti 54 üheksanda klassi lõpetajat, teises 76. See võib tähendada, et kumbki vene gümnaasium ei suuda kümnendasse klassi leida 60 sisseastujat, nagu linn gümnaasiumi säilitamiseks eeldab. Seega võib linnavalitsuse sellesuvine otsus olla, kumb vene gümnaasiumidest säilib.

Ka pikaajaline prognoos näitab, et kümnendasse klassi astujaid võib vene koolides olla kahe-kolme klassitäie jagu – see vastab ühele gümnaasiumile.

Omaette küsimus on, kuidas mõjutab õpilaste koolivalikut see, kui vene koolides on 60 protsenti õppetööst eesti keeles.

Maalastele linnakeeld?

Tartu koolides õpib enam kui 2000 teiste omavalitsuste last, neist omakorda umbes 1300 Tartumaa teistest omavalitsustest.

Olukorras, kus linnagümnaasiumid kokku kuivavad, oleks Tartu huvitatud maapiirkondade tublide põhikoolilõpetajate linna gümnaasiumisse tulemisest. Maalastele tagatud gümnaasiumikohad võiksid olla pääs-terõngaks ka nendele valdadele, kes hääbuvat gümnaasiumi põhikoolilaste pearahast

ja muude nippidega vee peal hoida püüavad.

Pisut teistsugune on olukord põhikoolilastega, sest linnas on oma lastegi koolidesse mahutamisega raskusi ja teisalt käiks maalaste linna kooli vedamine risti vastu põhimõttega, et laps peaks käima kodule lähimas põhikoolis.

Koolivõrgu töörühm leidis küsimust arutades, et piirangu kehtestamine ei kannaks ilmselt vilja, sest siis leiaksid hädas lapsevanemad võimaluse oma elukohaks registreerida Tartu linn.

Rahvusvaheline õpe tõotab Härmale eristaatust

Tartus on aastaid jutuks olnud, et rahvusvahelist õpet oleks vaja pakkuda senisest tugevamal tasemel. Hea rahvusvahelise kooli puudumine on saanud takistuseks mõnegi professori töölepingu sõlmimisel, sellisest koolist tunnevad lisaks ülikoolidele puudust ka Balti Kaitsekolledž ja saatkonnad. Sellest oleks abi ka kodumaale naasvatel eestlastel.

Seni Tartu mõistes teeninduspiirkonnata kooli staatust nautinud Miina Härma gümnaasium näeb rahvusvahelises õppes oma võimalust, mis aitaks säilitada kooli esimesest klassist abituuriumini.

Kool on teinud jõupingutusi, et juba eelolevast sügisest saaks alustada IB õppega. International Baccalaureate Diploma Programme (IB DP) on rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava 16–19-aastastele õpilastele, mille on välja töötanud International Bacca­­laureate Organization.

See õppekava on suunatud motiveeritud õpilastele, olles ettevalmistus stuudimiks ülikoolis. Õppetöö on põhiosas ingliskeelne ja töö tõttu ümber kolivate lapsevanemate lastele eriti sobilik on see, et õppekava on ühesugune kõigis IB koolides üle maailma.

Miina Härma puhul on plaan selline, et tinglikult võtab kool edaspidi kümnendasse klassi vastu kolm paralleeli, mis jagunevad nelja haru vahel. Üks neist oleks IB, umbes paarikümne õpilasega. Kuna rahvusvahelisi õpilasi ei ole Tartus gümnaasiumiastmes väga palju, oleks see peamiselt võimalus kõrgelt motiveeritud ja võimekatele eesti noortele.

Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg lisas, et IB algkooliastmeprogramm ja keskastme programm peaksid aga olema suunatud just välismaalaste lastele.

Ehkki haridusministeerium on lubanud IB õppe käivitamiseks oma rahalist panust, oli koolivõrgu töörühma suur mure, kuidas kallist IB õpet ikkagi rahastatakse. Soomes näiteks on IB õpe neli korda kallim kui riikliku õppekava järgi käiv õpe. Õppemaksu võtmine ei tule munitsipaalkooli puhul kõne alla.

Kui Härma koolis IB õpet ei peaks tulema ja rahvusvaheliste õpilaste koolitamine hakkab käima kuskil mujal ja kuidagi teisiti, on Härma kooli tulevik puhtaks gümnaasiumiks muutumine. Selle põhikooliõpilased suunataks Veeriku kooli.