Kunstihuviline, kes on sattunud oktoobris Tartmuse teisele korrusele, ei ole leidnud eest maale, graafikat, fotosid ja skulptuure, vaid seisab silmitsi hoopiski igapäevaste asjadega, mis on kodus ja kontoris kasutamist leidnud eri aastakümnetel. Nende asjade välimus on disainerite looming.
Näitusekülastaja kohtub uute ja vanade igapäevaste asjadega
Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum on tartlaste ette toonud ülevaatenäituse kodumaise disaini ajaloost. Väljapaneku «Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus» kuraator Kai Lobjakas on võtnud näiteid mitmetest aegadest ja suundadest ning jaganud need kolmeks.
Kõigepealt kohtub huviline 20. sajandi alguse disainiloominguga, kus väljapaistval kohal on Lutheri mööblivabriku taburet 1930. aastatest ja tool, mida toodeti aastail 1890–1940.
Teises osas ja ühtlasi teises saalis on Teise maailmasõja järgse disaini parimaid näiteid. Valgustite, lauanõude, moeajakirjade ja muu huvitava kõrval on Punase RET-i toodetud radioola Estonia-4 aastast1965, mille on disaininud Erik-Arne Uustalu.
Näituse kolmas osa jaguneb kahte ruumi. Mõlemas on näiteid taasiseseisvunud Eesti disainerite loomingust, sealhulgas Jaanus Orgusaare kujundatud ja Borealise toodetud riiul Comb aastast 2010.
Näitus on hästi üles seatud ja kujundatud (graafiline disain Indrek Sirkel, ruumilahendus Edina Dufala-Pärn). Kasutatud on arhitektuuribüroo 3+1 poolt Tallinna rakenduskunsti triennaali 2006. aasta näitusele loodud eksponeerimismooduleid.
Tartu kunstimuuseumi loengusarjas «Muuseumi akadeemia» tuleb 20. oktoobril kell 18 kuulajate ette disaini- ja arhitektuuriajaloo uurija, kriitik ja õppejõud Karin Paulus, et kõnelda teemal «Nõukogude Eesti disainimaastik: müüdid ja tegelikkus».
Tartmuse teatel annab ta sissevaate toonasesse disaini, mille taasavastamine ja väärtustamine on 21. sajandil järjest enam moodi läinud. Ta tutvustab olulisemaid ettevõtteid ja klassikuid ning peatub Nõukogude Eesti lääneliku oaasi kuvandil. Loengusse pääseb muuseumipiletiga.
Näitust «Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus» Tartmuse teisel korrusel (Raekoja plats 18) saab vaadata 1. jaanuarini.