Paljukirutud kellamängust sai suurepärane instrument
Kuula kellamängu!

On huvitav fakt, et tänu oma spetsiifilisele kujule muutub kell pronksi mahalihvimise käigus heliliselt madalamaks, kuigi kell ise muutub kergemaks.

Septembri lõpus olin Tartu raekoja kellamängu projektijuhina Hollandi kuninglikus valukojas Astenis, et vastu võtta 18 ümberhäälestatud Saksa kella ja 16 uut Hollandi kella. Protseduuri peamiseks läbiviijaks oli rahvusvaheliselt tunnustatud löögikellade spetsialist Taani kampanoloog Per Rasmus Møller, kes sõltumatu eksperdina tegi 34 kellale kokku 170 mõõtmist.

Professor Møller on käesolevast sügisest ühtlasi minu kampanoloogia õppejõud rahvusvahelises Skandinaavia kariljonistide koolis, seepärast palusin tal tegevust põhjalikult selgitada.

Kellade kõla, omavahelise kokkusobivuse ja häälestamise tulemuse hindamisel nimetas ta väga oluliseks treenitud inimkõrva, millele tuginedes antaksegi lõplik hinnang, kas kellad on hästi häälestatud. Tartu linn töö tellijana oli temalt saanud positiivse tagasiside juba juunis, kui ta oli üle vaadanud Hollandi kellatehase mõõtmistulemuste põhjal koostatud tabeli ettepanekutega Saksa kellade ümberhäälestamiseks ja sellest tulenevalt ka Hollandi kellade häälestamiseks.

Tartu raekoja vanad kellad soovitatigi ümber häälestada eelkõige seetõttu, et need kõlaliselt parimal moel kokku sobitada Hollandis valmistatud uutega, sest Saksa ja Hollandi kellade häälestamise traditsioon ja sellest tulenev kõlaline tulemus on erinev.

Ka kellatehase müügijuht Henk van Blooijs oli juba enne meie kohalejõudmist teada andnud oma hinnangu varasema ja uue häälestuse võrdlusele tuginedes, olles üsna kindel, et ma ei tunne oma kelli enam ära. Eelinfo kaudu oli põnevus krutitud viimse vindini.

Kellade vastuvõtmise protseduur ise oli üle ootuste vaatemänguline. Kellad olid suuruse järjekorras kaarekujuliselt kolme ritta seatud. Alguses jäi mulje, et kellade kolmikud on moodustatud ruumi parima kasutamise eesmärgil, aga tegelikkuses moodustusid neist oktaavide grupid –sama noodi kordus oktaav kõrgemalt, madalamalt.

Esmalt paluski kampanoloog ette mängida oktaavid, siis palus ta moodustada erinevaid akorde. Kelli löödi suure raudvasaraga.

Møller esimene lause oli «Very impressive!» ehk «Väga muljetavaldav!», näoilmest ja oma kõrvaga kuuldud helidest võisin järeldada, et tegemist oli positiivse muljega.

Siis määras kampanoloog kella helikõrguse, milleks oli 435 hertsi. Muusikule võib see tunduda üllatavalt madal, aga et üldse oleks võimalik kahe erineva tehase toodangut sobilikku kooskõlla viia, oli hädavajalik mõlema tehase kellad häälestada tavapäraselt 440lt hertsilt madalamaks.

Selle toiminguga minimeeriti Saksa kellade varasemad liigsed järelhelid, mis andsid laia ja kohati hägusa kooskõla, kuigi kellad üksikult olid iseenesest hääles. On huvitav fakt, et tänu oma spetsiifilisele kujule muutub kell pronksi mahalihvimise käigus heliliselt madalamaks, kuigi kell ise muutub kergemaks.

Järgnes iga kella sees peituva viie häälestatud osaheli määramine, mida olen tänu kellaspetsiifilistele koolitustele nüüd ka ise võimeline tajuma ja määrama. Treenitud inimkõrv suudab madalamaid osahelisid eristada, aga nende määramiseks võetakse siiski appi vastav mõõteriist, kusjuures kõige väiksemate kellade kõrgemaid osahelisid vastav seadeldis enam ei registreeri. Sellest pole midagi, sest kõrv ei kuule neid üksikult nagunii.

Minule usaldati tulemuste ülesmärkimine – 170 plussi ja miinusega arvu, mõned nullid ka, mis näitasid, et kõrvalekalle puudub täielikult. Kuigi Hollandi valukoda suudab valada väga täpse kõlaga kelli, kõikumisega 0 - 2/100 hertsi, oli kahe erineva toodangu kokkusobitamise eesmärgil vajalik tahtlikult tekitada uutele kelladele Saksa kellade osahelide lainetega sarnaseid laineid.

Märkasin, et osadele Saksa kelladele oli sisse viilitud ristipidi sügavamad lõiked – kõlalistel eesmärkidel.

Ekstra demonstreeriti meie kõige alumist Saksa kella, mida oli lihvitud ainsana ka väljastpoolt, kuigi kariljoni kelli häälestatakse reeglina vaid seestpoolt.

Kui kõik kellad olid analüüsitud, andis Per Rasmus Møller oma suulise hinnangu: «Suurepärane töö!»

Näoilmeid ja emotsioone jälgides oli ilmselge, et kõik osapooled olid õnnelikud ja rahul, sest kolme riigi - Eesti, Hollandi ja Taani mahuka ja meeldiva koostöö tulemusena on valminud igati kvaliteetne kariljon.

Tartu raekoja kariljoni avamispidustused toimuvad 28. oktoobril kell 19 Tartu raekoja platsil, kuhu on oodatud kõik linlased ja külalised.

Tagasi üles