Meelepuudega lapsi õpetavad Emajõe ja Hiie kool ühinevad

Tartu Emajõe kool.

FOTO: Sille Annuk

Haridus- ja teadusministeerium tahab hiljemalt 2020. aastaks ühendada Tartus meelepuuetega lastele haridust andvad Emajõe ja Hiie kooli. Esimese sammuna ühendatakse nende juhtimine, tööle hakkab vaid üks direktor.

Nende kahe riigikooli direktori leidmiseks on ministeerium välja kuulutanud konkursi. Kava järgi töötab uus direktor järgmise aasta 30. juunini Emajõe kooli juhina ning tuleva aasta 1. juulist ühel ajal Emajõe ja Hiie kooli direktorina.

Nimetatud koolide pidajal haridus- ja teadusministeeriumil on varem ja ka veidi hiljem tarvis täita nende mõlema kooli juhi ametikoht, selgitas haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal.

Koolid kokku ei koli

Raivo Trummali sõnul ei tähenda koolide ühendamine nende ruumilist ühendamist või õppeasutuste kokkukolimist.

«On kokku lepitud, et konkursi teel valitava direktori ametisse astumiseni täidab Emajõe koolis juhi ülesandeid õppejuht Riina Kitin,» täpsustas ta. «Hiie kooli direktor Helgi Klein on teada andnud, et soovib järgmise aasta juulis minna pensionile. Seega on vaja tegelikult täita mõlemad töökohad. Et tegu on Tartu linnas asuva kahe riigikooliga, kus mõlemas õpetatakse meelepuuetega lapsi, siis on otstarbekas nende juhtimine ühendada.»

Raivo Trummali sõnul ei tähenda koolide ühendamine nende ruumilist ühendamist või õppeasutuste kokkukolimist. «Mõlemad koolid jäävad tegutsema senistesse ruumidesse, mis on heas korras ja kohandatud õpilaste erivajadustele,» kinnitas ta.

Koolide ühendamise põhjustena nimetas Raivo Trummal vajadust vähendada eraldiseisva asutuse tegevusega kaasnevat administreerimist, et jääks rohkem aega laste jaoks.

Rohkem koostööd

«Teisisõnu on koolide juhtimise ühendamise peaeesmärk kasutada kõiki ressursse veelgi paremini õpilaste huvides,» teatas ta. «Mõlemad koolid töötavad Tartus ning saaksid teineteist senisest rohkem toetada – olgu selleks nii tugispetsialistide kui ka toetavate spetsialistide, näiteks majandustöötajate ja IT-spetsialistide jagamine.»

Samuti saab ühendada tugiteenuseid (IT, dokumendihaldus, hanked jm). Võimalik on suurendada ka koostööd spetsiifiliste õpperuumide, näiteks tööõpetuse klasside, võimla ja staadioni kasutamisel.

«Nii Emajõe kui Hiie kooli praegune sisu ja tugevus kindlasti säilivad,» kinnitas Raivo Trummal. «Mõlemad koolid on oma valdkonnas väga tugevad, neis töötavad hinnatud spetsialistid, kes teevad oma tööd südamega. Nende koolide töötajad annavad meelepuuetega laste õpetamise teemal nõu ka tavakoolidele, samuti antakse välja õppematerjale, näiteks punktkirjaõpikuid.»

Emajõe ja Hiie kooli ühiseks direktoriks soovijail tuleb esitada dokumendid haridus- ja teadusministeeriumile hiljemalt 17. oktoobriks. Konkursisõelale jääv direktor võib tööle asuda esimesel võimalusel.

Kui uus direktor hakkab kaht kooli juhtima tuleva aasta juulist, siis kuidas saab koolide ühendamine kesta 2020. aastani? «Aastaarv 2020 tuleneb sellest, et koolide juriidiline ühendamine tuleb vastavalt elukestva õppe strateegia 2020 koolivõrgu programmile ellu viia hiljemalt aastaks 2020,» vastas haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja asetäitja Tarmu Kurm. «Uue koolijuhi ülesanne on pakkuda välja mõistlik ühendamise ajakava. Otstarbekas on seda teha varem, sest see vähendab bürokraatiat ja suurendab paindlikkust.»

Erilised riigikoolid

Tartu Emajõe kool on riigikool nägemispuudega lastele. Koolis saavad lapsed hariduse nii põhikooli, gümnaasiumi kui ka lihtsustatud õppekava alusel. Emajõe koolis käib sel õppeaastal 53 õpilast.

Tartu Hiie kool on hariduslike erivajadustega laste kool, kus on võimalik kuulmis- ja kõnepuudega lastel omandada põhiharidus ning kuulmispuudega koolieelikutel saada koolieelset ettevalmistust. Hiie koolis õpib sel õppeaastal 313 poissi-tüdrukut.  

Allikad: Emajõe ja Hiie kool, haridus- ja teadusministeerium

Tagasi üles