Konrad Mäe kaks saladuses hoitud maali tulevad rahva ette

Mare Joonsalu valmistab ette Konrad Mäe tundmatute maalide näitust. Foto: Kristjan Teedema

Eesti armastatuimaid kunstnikke Konrad Mägi (1878 – 1925), kelle teosed on väga hinnatud nii näitusesaalides kui ka enampakkumistel, on põhjalikult uuritud. Tema teosed on kataloogidesse jäädvustatud ja ka erakogudesse kuuluvad maalid-joonistused on üldiselt teada. Seda suurem rõõm on Tartu kunstimuuseumi peavarahoidjal Mare Joonsalul kaks seni saladuses hoitud maali nüüd Tartmusis kunstihuvilistele välja panna.

13. oktoobril kell 11 avaneb Tartu raeplatsi viltuses majas Tartmusi projektiruumi uks ning huvilised saavad vaadata näitust «Tundmatu Konrad Mägi». Väljapanek koosneb kahest kunstiavalikkusele täiesti tundmatust maalist, mis mõlemad kuuluvad erakogusse. Muuseumi peavarahoidja ja ühtlasi maalikoguhoidja Mare Joonsalu jättis nende omaniku saladusse.

Asjatundjatel nägemata

«Eesti kunstipubliku vaieldamatu lemmikkunstniku loomingut on üsna põhjalikult uuritud,» märkis Joonsalu. «Esimene uurimus ilmus 1932. aastal Rudolf Parise sulest, 1979. aastal lisandus sellele Evi Pihlaku põhjalik monograafia ning aastal 2011 ulatusliku pildi- ja arhiivimaterjaliga Maie Raitari teos.»

Viimati nimetatud väljaande autor seadis endale eraldi ülesandeks võimalikult paljude Konrad Mäe teoste väljaselgitamise ja nende reprodutseerimise, andes lugejale tunde, et nüüd teame Konrad Mäe loomingust kõike. «Ometi on võimalik tõsiasi, et ühel päeval tuuakse muuseumisse teosed, mille kohta ei leia teavet eelpool mainitud kirjutistest ega muudestki kataloogidest ja mida keegi seni näinudki pole,» lisas Joonsalu.

Need kaks maali olid Tartu kunstimuuseumi peavarahoidja teada seisnud aastaid koduseinal ning viimasel ajal ka kapi taga, kuhu nad turvalisuse eesmärgil olid laste eest ära pandud. Nüüd läks maja remonti ja omanik tõi need Tartu kunstimuuseumisse näha ning oli rõõmus, kui sai hoiule jätta.

«Meil tuli mõte teha nendest kahest maalist näitus,» ütles Joonsalu. «Leidsime, et kui on avastatud kaks sellist ilusat pärlit, peaks neid omaniku lahkel loal rahvale näitama. Konrad Mägi on teatavasti väga armastatud ja hinnatud kunstnik.»

Peavarahoidja andmeil on «Tundmatu Konrad Mägi» ühtlasi kõige väiksemate eksponaatide arvuga väljapanek, mis eales on olnud Tartu kunstimuuseumis. «Väike projektiruum on selleks väga sobilik. Eriti siis, kui need kaks pilti on nii erilised,» lisas ta.

Pühajärv ja Saaremaa

Maale kirjeldades juhtis Mare Joonsalu tähelepanu sellele, et suuremal maalil on tähelepanuväärne lummav sinistes toonides ekspressiivne maastik figuuridega.

«Enamasti on Konrad Mägi eelistanud figuurideta maastikku ja inimest oleme aeg-ajalt näinud vaid lõunamaistel vaadetel. Antud motiiv on aga üsna kindlalt eestimaine, tõenäoliselt on see Pühajärve maastik ja maalitud umbes 1918-1921,» lisas ta. «Teine maal on kaunis mereäärne vaade, mis on ilmselt maalitud Saaremaal, arvatavasti 1920. aasta suvel, kui Konrad Mägi viibis Kuressaares tervist parandamas.»

Enne näitusele panekut vajasid need kaks maali pisut lähemat uurimist ja restaureerimist. Seda tegid Eesti kunstimuuseumi restauraatorid Alar Nurkse ja Maris Klaas.

Kahepildinäitust «Tundmatu Konrad Mägi» saab vaadata Tartmusis (Raekoja plats 18) 6. novembrini. Näitusega kaasnevad giidituurid.