Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
tartu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kogudus alustab Tartu Maarja kiriku taastamist

Tartu vanalinnale iseloomulikus klassitsistlikus stiilis Maarja kirik pühitseti sisse jaanuaris 1842 ning teenis rahvast kuni põlenguni juulis 1941. Nõukogude ajal ehitati kirik ümber spordihooneks. FOTO: Erakogu

Tartu Maarja kiriku sihtasutus kuulutas välja ideekonkursi Pepleri tänava kirikuhoone taastamiseks. Konkursi võitjaga sõlmitakse leping kiriku ülesehitamise põhiprojekti koostamiseks.


Tartu Maarja koguduse õpetaja Peeter Paenurme sõnul on ideekonkursi eesmärk kutsuda arhitekte esitama ideid ja ettepanekuid, et leida kiriku taastamiseks parim ideekavand.

Niisugune ideekonkurss on õpetaja sõnul Eestis üsna ainulaadne, sest uusi kirikuid ehitatakse vähe ja taastatavate kirikute projekteerimisel on enamasti väga ranged muinsuskaitsepiirangud.

Ka Maarja kiriku puhul nõuab muinsuskaitse, et pühakoja välisilme tuleb taastada endisel kujul.

«Torn tuleb uuesti üles ehitada, aga ta peab olema selline, nagu ta oli enne sõda. Seal fantaasiaruumi ei ole. Mängida saab konstruktsioonide ja torni siselahendusega, aga väliselt peab torn jääma väärikas,» kinnitas Paenurm ning lisas, et ka koguduse soov on taastada torn endisel kujul.

Samas tunnistas õpetaja, et pärast sõda ümbruskonda ehitatud mitmekorruselised kortermajad ei toeta enam kiriku arhitektuuri. «Kontekst on hoopis teine, aga siiski on vana tornikuju kõige töökindlam. Kui hakata sinna midagi täiesti uut tegema, võib see väga keeruline olla,» ütles Paenurm.    

Hoone sisekujunduses on muinsuskaitse andnud arhitektidele hoopis vabamad käed. «Me ise sooviksime samuti nüüdisaegsemat lahendust,» lausus õpetaja. Koguduse nõukogu kinnitatud kiriku taastamise põhimõtete järgi peaks maja suutma tulevikus täita mitmeid funktsioone.

Peale jumalateenistusruumi ja koguduse tegevuseks mõeldud pinna võiks majja tulla veel kirikumuuseum, koolituskeskus, büroopinnad kiriklikele asutustele, lastehoiu ja noortekeskuse ruumid ning kabel koos kolumbaariumiga. Kirikusaal peaks sobima ka suuremate kontsertide korraldamiseks.

«Ruumi seal ju tegelikult on. Kirikusaal jääks küll väiksemaks, aga põrandapinda saaksime korrustega juurde. Me oleme loetlenud oma vajadused, aga lahendused jätame arhitektide pakkuda,» ütles Paenurm. Ideekavandeid oodatakse 1. juunini ning võitja peaks selguma juuni lõpuks.

Ideekonkursi kolmele parimale on välja pandud rahaline preemia, vastavalt 1400 ja kaks korda 1300 eurot.

«Tegelik preemia on ikkagi leping võitjaga põhiprojekti koostamiseks. Me teemegi ideekonkursi hankemenetluse korras, mis tähendab, et küsime osalejatelt ka projekti hinnaettepanekut,» selgitas Peeter Paenurm ning lisas, et projekteerimise hind ei tohiks ületada 40 000 eurot.   

Kaheksa aastat tagasi loodi kiriku taastamiseks sihtasutus ning siiani on kogu töö käinud suuresti inimeste annetuste varal. Kogudusel on umbes 3000 liiget, neist ligi 400 on aktiivsed annetajad.

Lisaks on kirikul sõpruskogudused Soomes, Inglismaal ja Saksamaal. Samuti on tegevust toetanud Tartu linn. Praegu on kirikul koos umbes 32 000 eurot ehk pool miljonit krooni.

«Loomulikult pole see veel piisav raha ehituseks, aga selle pealt saame minna julgelt edasi,» ütles kirikuõpetaja ning lisas, et kui projekt saab valmis, tahetakse raha küsida ka riigilt.
Maarja kiriku arengukava järgi võiks taastatud hoone avada uksed 2015. aastal.

Tagasi üles
Back