Emajõgi rõõmustab spinningumehi priskete kohadega (1)

Kaspar Koort
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emajõe koha, tabatud augusti lõpus. Et kala oli alamõõduline, pääses ta oma kodusesse keskkonda tagasi.
Emajõe koha, tabatud augusti lõpus. Et kala oli alamõõduline, pääses ta oma kodusesse keskkonda tagasi. Foto: Kaspar Koort

Paaril viimasel sügisel on Emajõest koha jahtivad spinningumehed kurtnud kehva saagi üle ja pakkunud välja teooriaid, miks see maitsva lihaga röövkala Peipsist või Võrtsjärvest jõkke pole rännanud. Tänavu on olukord aga märksa rõõmustavam ning koha saadakse päris kenasti.

Tartu staažikas kohakütt, ajakirja Kalastaja peatoimetaja Ralf Mae rääkis, et koha hakkas aktiivselt lanti võtma juba palavatel suveilmadel ning teeb seda siiamaani. Tõsi, viimasel nädalal pikalt puhunud põhja- ja kirdetuuled on pannud kalal suu lukku ning sestap võib praegu jõe ääres spinningut viibutav kalamees jääda ka tühjade pihkudega.

«Öeldakse ju, et põhjatuul puhub kala laualt ka minema, aga ma olen kindel, et kui tuul vaibub ja läheb pisut soojemaks, hakkab koha taas landi vastu huvi tundma,» ütles Mae.

Tema tänavused suurimad tabatud kohad on kaalunud kuni poolteist kilo ning parimatel õhtutel on ta paari tunni jooksul kaldale sikutanud neli-viis ilusat kala. Tema põhiline püügipiirkond on Tartu, kuid mehed, kes käivad jõel paadiga, on saanud korralikku saaki mujaltki. Seejuures olevat alamjooksult tabatavad isendid mõõtudelt veelgi kopsakamad.

Peale koha on Ralf Mae kinnitusel jões tublisti ka latikat. «Mul tuttavad, kes käivad, püüda oskavad ja kohti teavad, nende saagid on ikka julgelt üle kahekümne latika püügikorra kohta,» märkis Mae.

Seevastu haugiga olevat seis niisugune, et hambuline veteröövel pole landist veel eriti huvitatud, kuigi praegu peaks olema aktiivsemaid neeluaegu. «Ehk peab vesi minema pisut jahedamaks, kuid küll ta võtma hakkab ja ei pääse ka haug söömisest kuhugi,» muigas Ralf Mae lõpetuseks.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles