Raeplatsi viltuse maja fassaad pudeneb tükkhaaval alla ja hädaolukord sundis ehitama varikatuse. Majas sees kogub aga kunstimuuseumi rahvas pangedega vett ja neli päeva jutti koliti kunstiklassikat kuivemasse kohta varjule.
Kunst läks hallituse eest pakku
«Siin on kõik, kes vähegi on – Nikolai Triik, Konrad Mägi, Johannes Võerahansu, no absoluutselt Eesti kunsti klassika kõik,» nentis Tartu kunstimuuseumi direktor Reet Mark näitusemajas järjest tühjemaks jäävas toas, mida kasutati seni hoidlana.
Näitusemajas, mille olukord pole ammu kiita ning kus ka möödunud talvel mõnest kohast lagi läbi tilkus, pööras asi halvaks jaanuari alguses, kui ilm pehmemaks läks.
Katuselt hakkas vesi läbi pressima. Jooksis sisse kolmanda korruse näitusesaali, nii et pildid tuli seintelt maha võtta. Jooksis ka Kompanii tänava poolse seina sisse, millelt on juba meetrite viisi krohvi alla kukkunud, võttes kaasa ka murenenud telliseid. Kukub veel.
Märja krohvi lõhn
Kuid joonistustehoidlas läks olukord õige hulluks. Oli tohutu niiskus ja hakkas tekkima hallitus. «Oli nii, et kui siia sisse tulid, oli märja krohvi lõhn,» rääkis Mark. «Eriti joonistustekogus, kus on pliiats ja süsi, ajab juuksed püsti küll.»
Siis käis asja hindamas ja lahendusi pakkumas projekteerimisfirma Tari. Muuseum kutsus hoidlat uurima ka mükoloog Kurmo Konsa, kes tegi ekspertiisi ja määratles, et kogu selles kohas enam hoida ei tohi, enne kui ruum on kuivatatud ja remonditud.
Kunstimuuseumi Vallikraavi tänava majja tuli viia umbes 4000 tööd, neist pooled raamis. See tähendab, et trepist alla tuli neid kanda ühe- või kahekaupa. Paljud suuremad teosed kahe mehega. «Viime teise majja trepikotta,» ütles Mark. «Seal ei ole absoluutselt ruumi. Alternatiive ei ole.»
Reet Mark kiitis koostööd linnaga, kes on maja omanik, aga tõdes sellegipoolest, et kiiret lahendust ei paista, jutt on tagasikolimisest sügisel. «Tont teab, millal linn selle raha saab,» mõtiskles ta.
Näitusemaja juhataja Reet Pulk-Piatkowska arvas, et küllap on probleemse katuse olukorra teinud veelgi hullemaks jää ja lume koristamine, iga koristuskord võib plekk-katuse valtse lahti lõhkuda. Hädade algus on aga katuse konstruktsioonis – lagi on soojustamata, katus tuulutusavadeta.
«Meil tilguvad katused ka 9 miinuskraadiga. See näitab, et lagi pole soojustatud,» ütles ta.
Öövalve tühjendab pangesid
Muuseumitöötajate õnneks on kunstiteostel seni võrdlemisi hästi läinud. Ainult kolmanda korruse saalis on üks graafiline leht saanud veekahjustusi ja vajanud restauraatori abi.
Maja seisund mõjutab ka näitusetegevust. Kolmandale korrusele ei söandata välja panna muud kui fotosid, millele vesi on kõige vähem ohtlik.
Reet Mark tunnistas, et näitusemaja aitab käigus hoida öövalve, muidu oleks selle pidanud ammu sulgema. Öövalves olev inimene peab pangedest ära valama vee, mõne ööga kaks pangetäit või rohkemgi, ja kuivatama kuivatamist vajavaid kohti. Päeval teevad sama töö ära teadurid.
Tartu linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson ütles, et näitusemaja fassaadilt on lahtised osad maha võetud. Eile alustatas firma Haspo ajutise varikatuse ehitamist, mis näitusemaja Kompanii tänava uksest peaks ulatuma umbes 1,5 meetrit kummalegi poole ja tänava suunas 2 meetrit.
Fassaadi remont algab kevadel ilmade soojenedes ja korda tehakse siis ka katus.
Jürgenson osutas, et katus ei ole suvel vihmadega läbi jooksnud, aga just talvel on jää ilmselt valtsid laiali lükanud ja vesi pressib soojemate ilmadega sisse.
Kui kalliks remont võib kujuneda, ei ole veel teada, sest pole selge kahjustuste ulatus. «Selge on, et tervet katusevahetust sel suvel ei jõua ette võtta, selleks pole eelarves raha,» ütles abilinnapea Margus Han-son. «Nad on kutsunud Tari eksperdid olukorda hindama, siis saab selgeks, mis on vaja teha. See on nõukoguliku ehituskunsti vili. Pole midagi teha.»