Maarja Küla tahab aidata erivajadusega inimesi paremale tööle

Maarja Küla juhataja Ly Mikheim. Foto: Margus Ansu

• Rahvusvaheline heategevusliikumine panustab 99 500 dollarit
• Intervjuu annab Maarja Küla juht Ly Mikheim

Maarja Küla juhataja Ly Mikheim usub, et igal inimesel on õigus töötada ning kui pingutada, siis leidub ka igale inimesele jõukohane töö.

Tänu heategevusliikumisele Rotary International on jalad alla saamas ettevõtmine, mille eesmärk on viia intellektipuudega inimeste elatustase senisest paremale järjele, pakkudes neile päristööd ja kaasates nad kohalikku kogukonda.

Hollandi ja Eesti spetsialistide abiga on loomisel sobivad õppeprogrammid ning Maarja Külla on väljaarendamisel moodne kompetentsikeskus koolitatud personali ja hästi varustatud töötubadega.

See on projekt maksumusega 99 500 dollarit, mis on mõeldud aasta ja 10 kuu pikkusele perioodile.

Jutt ei peaks käima ainult puhastusteenistujaist või kärulükkajaist. Need ametid võiksid olla ka majahoidja, aedniku abiline, kodutööde tegija, käsitööline...

Ly Mikheim, kirjeldage, mille peale täpselt see raha kulub?

Pool sellest 99 500 dollarist kulub töötubade seadmete ja materjalide peale. Teine pool programmide väljatöötamise, piloteerimise, juhendmaterjalide koostamise peale ning meie juhendajate koolitusele.

Programmide väljatöötamisel on plaanis kaasata ka Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi õpetajate täienduskoolitus- ja kutseala inimesed. Tööpere koolitusi planeerime läbi viia Eestis ja Hollandis, et saada aimdust erinevatest võimalustest.

Missuguseid lisaseadmeid ja materjale silmas peate?

Näiteks, kui me räägime majahoidjatööst, millega erivajadusega inimesed saavad väga hästi hakkama, siis on meil vaja murutraktoreid, trimmereid, muruniidukeid, et nad õpiksid nendega ringi käima.

Puidukotta on vaja puiduhoiuruum, lihvimismasinaid ja ventilatsioonisüsteemi.

Savimeistritele on vaja ahju. Ja nii edasi.

Kui paljusid inimesi projekt töökeskkonda haarata suudab? Kui palju Maarja Külast, kui palju väljastpoolt kogukonda?

Maarja Küla elanike osas võime näha juba mitmete aastate töö vilju, kuid me oleme «arenemise usku» ehk loodame selles töös saavutada uut taset. Sellega seonduvalt ei välista me Maarja Küla praeguste elanike osalemist oma projektis.

Põhitähelepanu pöörame aga neile, kellel seni võimalused on puudunud või kel on olnud võimalusi vähe. Seepärast on seminaril eelkõige kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad.

Saadame neile infot edaspidigi. Eriti siis, kui alustame programmidega ning erivajadusega inimesed asuvad reaalselt tööle. Tulemusena peaks selguma, kas inimene on võimeline edaspidi töötama avatud tööturul, kas iseseisvalt või tugiisiku abiga. Või on ta pigem kaitstud töö klient või igapäevaelu toetamist vajav inimene.

Me oleme kindlasti heaks partneriks Töötukassale, kes saab saata neid kliente meie juurde, kelle puhul on raske hinnangut anda nende töövõimele.

Arvude keeles on raske rääkida, arvud võivad vajaduse puhul muutuda, esialgne soov on kaasata kuni poolsada inimest kogu perioodi jooksul.

Mida tähendab kaitstud töö?

Eestis on väljatöötamisel kaks kaitsud töö varianti, üks  on töötukassa kaudu, teine sotsiaalkindlsutusameti kaudu. See tähendab tööd turvalises keskkonnas ja suurema juhendamisega. Inimest koolitatakse ja harjutatakse kõigepealt sellega, mida nõuab endast üldse töölkäimine, et mis on tööaeg, praktilised ülesanded ja ohutusnõuded.

Inimesel võib ju unistaus tööst olla, aga kui reaalset pilti ei ole, on tagasilangus kiire. Ta võib olla üllatunud juba sellest, et peab igal hommikul vara üles tõusma ja kindlaks kellaajaks kuhugi jõudma.

Mis perioodist selle projekti puhul täpsemalt jutt käib?

See on selle aasta 1. oktoobrist kuni 2018. aasta 31. manini – lisaks kuu, mis kulub aruandlusele.

Mis tagab saavutatu jätkusuutlikkuse?

Sotsiaalministeerium on alustanud pikaajalise kaitstud töö teenuse piloteerimist ning Maarja Küla on selles osaline. Me loodame, et ajapikku muutub see teenus riiklikuks teenuseks ning sellega oleks tagatud ka jätkusuutlikkus. Meie tõesti soovime selleks valmistuda parimal moel.

Kus töötubades loodut turustatakse ehk kas need inimesed saavad tunda, et nad on teinud päristööd ja nad saavad selle eest pärisraha, mille on päriselt välja teeninud? Või tuleb sellele töötegemisele peale maksta?

Töötubades valminud tooted on müügil Tartus Lõunakeskuses asuvas käsitööpoes. Seal müüme me puuetega inimeste käsitööd ja mitte ainult Maarja Külas valminud tooteid.

Meie juures töötavad inimesed saavad palka vastavalt oma tööjõudlusele. Kuna tööjõudlus pole väga suur, tuleb sellele tööle nö peale maksta. 

Mida tähendab Maarja Külla loodav kompetentsikeskus ehk mis hakkavad olema selle ülesanded?

Me oleme valmis pakkuma oma teadmisi ja kogemusi teistele asutustele ja organisatsioonidele, kes tegelevad erivajadustega inimeste tööle aitamisega. Seda nii teoreetiliste kui ka praktiliste koolituste läbi. Me oleme valmis võimalikele tööandjatele korraldama kogemuskoolitusi, kuidas hakkama saada erivajadusega inimesega töökollektiivis. Kusjuures ei pea paljuks ka töökohta kohaleminekut ning reaalses töökeskkonnas juhendamist.

Kas Põlvamaal või Lõuna-Eestis laiemalt on erivajadusega inimesi, kes tööd vajavad, rohkem kui mujal Eestis?

Töötukassa statistika järgi on meie piirkonnas töötust kõige rohkem, ja see puudutab ka puudega inimesi. Probleem tuleneb natuke ka kunagistest erihoolekandeteenuste pakkujate asukohast. Praegu leiab küll aset deinstitutsionaliseerimine, kus neid suuri kodusid hajutatakse laiali üle Eesti. Aga kuna meie, Maarja Küla, asume praegu siin, Kiidjärvel, siis me proovime just oma piirkonna inimestele anda võimalusi enamaks.

Selle kõigega on aktiivselt tegelnud ka mittetulundusühing Iseseisev Elu, aga sellest jääb väheks. Ja me arvame, et elukutsete või ametitie arv võiks olla palju suurem kui seni. Jutt ei peaks käima ainult puhastusteenistujaist või kärulükkajaist. Need ametid võiksid olla ka majahoidja, aedniku abiline, kodutööde tegija, käsitööline kas puidu-, savitöö või vaibakudumise alal ning nii edasi.