Kaasava eelarve rahale konkureerib tänavu 25 ettepanekut

Üks idee on aasta läbi kasutatava mitmeotstarbelise spordipargi rajamine dendroparki. Foto: SCANPIX

Seekordne kaasava eelarve hääletus käib nii veebis kui ka raekoja infokeskuses ja kestab 12. oktoobri kella 18ni. Ideedega saab tutvuda Kaarsilla näitusel, raekoja infokeskuses ja Tartu linna kodulehel.

Hääletada saab kuni kolme idee poolt. 2017. aastal viiakse ellu vähemalt kaks enim hääli saanud ideed. Hääletusõigus on igal vähemalt 16-aastasel isikul, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Tartu linn. Hääletada on võimalik nii elektrooniliselt kohalike omavalitsuste infosüsteemis Volis kui ka raekoja infokeskuses.

Kaasava eelarve tänavune protsess sai alguse kevadel, kui 15. aprillist 8. maini võis esitada ideid. Tähtajaks laekus 87 ideed, seejärel hindasid eksperdid nende teostatavust ning jätkata sai neist 42 ideed. Juunikuistel aruteludel, millest võtsid osa ideede autorid ja eksperdid, selgusid need 25 ideed, mis pääsesid hääletusele.

Linna avalike suhete osakonna kommunikatsioonijuht Lilian Lukka ütles lõpphääletusele jõudnud ideid kommenteerides, et tänavune valik on täitsa tore. «Mulle meeldib, et ka linnaosaseltsid on aktiivsemaks muutunud ja oma ideid esitanud. On palju kehalist aktiivsust suurendavaid ideid ja ka lõbusamaid asju,» lausus ta.

Nii mõnegi idee esitajad katsetavad kaasava eelarve kaudu raha saamist juba mitmendat aastat. «Näiteks dendropark on proovinud minu mäletamist mööda algusest peale ja seda reeglit me pole ka pannud, et kui kord on osalenud, siis enam ei tohi,» selgitas Lukka.   

Kaasava eelarve ideeks saab olla investeeringuobjekt, mille maksumuse ülempiir on

75 000 eurot. Linna eesmärk on 150 000 euro eest viia järgmisel aastal ellu vähemalt kaks ideed.

Täna kell 17 on huvilised oodatud Sisevete Saatkonda, kus autorid tutvustavad oma ideid.
-----------------------

Rahvahääletus

•    Tartu kaasava eelarve hääletus algab 6. oktoobri hommikul kell 10.

•    Hääletus lõpeb 12. oktoobril kell 18.

•    Täpsem info www.tartu.ee/kaasaveelarve.

-----------------------

1. Aasta ringi kasutatav emotsionaalne rekreatsiooniala Emajõe kaldapealsele  

Ülejõe linnaosas Ujula-Lubja-Ranna tee kvartalis asuvale isetekkinud palliplatsile võiks rajada aasta ringi kasutatava vabaajaväljaku, et avardada just nende inimeste aktiivse puhkamise võimalust, kes ei soovi kuuluda treeningurühmadesse või -klubidesse, aga tahavad siiski sportlikult aktiivset tegevust ja sotsiaalset suhtlust värskes õhus. See loodusliku kattega palliplats tuleks muuta ilmakindlaks, viia avalikku linnaruumi sobivasse seisukorda.

2. Ajaloolise tallihoone katusekatte rekonstrueerimine  

Jänese 23 asuva 1913. aastal valminud tallihoone on projekteerinud Tartu linnaarhitekt Arved Eichhorn, see on Eestis ja Baltikumis ainuke omalaadne säilinud ehitis. Tallihoone kuulub üksikobjektina linna üldplaneeringuga kehtestatud ajalooliste militaarehitiste miljööväärtusega hoonestusalale ja on tähtis kultuuri-, sõja- ja spordiajaloos. Talli katusekatte rekonstrueerimine päästab hoone hävimisohust ja ilmestaks edaspidi kogu Raadi linnakut ja Tartut.

3. Aparaaditehase taskupark

Taskupark on nagu park ikka. Siin on rohelust nautimiseks, pinke puhkamiseks, keksukastid lastele ja terrassid, kust saab tassi kohvi või toekama eine, on valgus ja vari, kiik ja liivakast, päike ja oliivid. Ei puudu ka kogukonnalava etteasteteks ja kontsertideks. Kõik tegevused, teenused, rohelus, käigurajad ja mängud peavad mahtuma aga 2000 m2 piiresse, mis nõuab loovat lähenemist. Pargi kavandamisse kaasatakse elukutselised maastikuarhitektid ja huvirühmade esindajad.

4. Emajõe kallas linlastele lähemale  

Emajõe parempoolset kallast Turusillast Ihaste poole ei saa eriti kasutada, Turu tänava katlamaja juurest pole üldse ligipääsu Emajõe äärde. Ettepanek on korrastada kallasrada Emajõe paremkaldal ning tuua inimesed Emajõe äärde jalutama, sportima ja mõnusalt aega veetma. Sadamaturust Karlova sadamani võiks olla valgustatud kergliiklustee puhkealade ja platvormidega, nagu on Fortuuna tänava ääres. Miinimumprogrammina võiks rajada teelõigu Emajõe kaldal katlamaja ja Karlova sadama vahel.

5. Georg Hackenschmidti ausammas

1. augustil 2017 täitub 140 aastat läbi aegade kuulsaima Tartust pärit sportlase, spordimaailma suurkuju ja filosoofi Georg Hackenschmidti sünnist. Ettepanek on püstitada ausammas tema sünnikohale, mis asus Hackenschmidti villavabriku majas turuhoone ja Riia tänava vahelisel alal. Hackenschmidt oli üks maailma spordi esimesi supertähti. Hacken-schmidt on maailmas siiani ainus elukutseliste maailmameister nii Kreeka-Rooma maadluses kui ka vabamaadluses.

6. Helisillad  

Idee on paigaldada Kaarsillale andurid, mis jälgiksid autode liiklust tänaval, pilvede lendu taevas, puude sahinat pargis ja silla alt mööduvaid objekte. Signaalid muudetakse helideks – kalad kajaloodi, autod liikumisandurite, puud ja põõsad mikrofonide ning pilved pilvekaamera abil –, mille arvuti salvestab helipostkaardina. Kaardi saadab arvuti soovi korral e-posti aadressile. Lisaks helipostkaardile on võimalik ekraanilt jälgida ka kalade liikumist jões.

7. Kaks turvalist ja mahukat rattaparklat bussi- ja raudteejaama

Et muuta jalgrataste kasutamist linnas veelgi atraktiivsemaks, võiks luua Euroopa eeskujul bussi- ja raudteejaama turvalised ja mahukad rattaparklad. Pikaajaliseks jalgrataste hoidmiseks mõeldud vandaalikindlad parklad suurendaks veelgi jalgrattakasutust. See oleks selge sõnum, et Tartu on endiselt Eesti suurim jalgrattalinn.

8. Karlova puhkeala

Ettepanek on luua Karlovasse Emajõe äärde väike puhkeala. Randa võiks paigutada ka lastele ja spordihimulistele mõne treenimis- või mänguvahendi. Selline avalik koht on väga sobilik karlovlastele, kes tahavad suvel päikest võtta, jalgu vette pista või jõe ääres aega veeta. Puhkeala rajamise eesmärk on luua mitmekesiseid vaba aja veetmise ja aktiivse puhkamise võimalusi. Karlova kasuks räägib rahulik ja vaikne piirkond, puhas ja puutumatu loodus.

9. Kartuli karussell

Karussellidel on kujutatud Tartu ja esimese iseseisvusaja suurmehi ja inimesi, kes on oma tegemistega toonud rõõmu meile kõigile. Karussellid paikneksid Tartu eri piirkondades ja toimiksid teeviitadena punktist A punkti B, näiteks raeplatsilt mööda Roosi tänavat Raadile kuni ERMi uue peahooneni. Puitkonstruktsiooniga karussell on kaetud veekindla vineeriga. Pöörlevale osale kinnituvad veekindlast vineerist figuurid, mis on kaetud fotokleebistega.

10. Keerdtrepp Sõpruse sillalt jõe äärde

Uue Ihaste silla pealt saab kohe pärast silla lõppemist minna alla jõe äärde. Selline võimalus võiks olla ka Sõpruse silla Annelinna-poolsel kaldal. Praegu peab Karlovast vastaskaldale jõudmiseks tegema ligi poolekilomeetrise haagi Eedeni juurde, enne kui jõe äärde saab. Trepp peaks olema nii lai, et tõusjad ja laskujad pääsevad teineteisest mööda, ka jalgratast kandes. Nii saaksid karlovlased kesklinna sõita kanaliäärseid rattateid pidi.

11. Koerte jalutusplats

Tartus pole aiaga piiratud koerajalutusplatse, kus saaks oma lemmiku rihma otsast lahti lasta ning lasta tal ringi joosta ja mängida. Koerte jalutusplatsi võiks rajada Narva maantee ja Kruusamäe tänava ristmiku kõrval asuvale Narva mnt 126d haljasalale. Aiaga piiratud ala suurus oleks umbes 960 ruutmeetrit. Suurte ja väikeste koerte ala tuleks eraldada. Platsile võiks tulla ka koerasporditarbeid, näiteks tunnel, kaks tõket ja poom.

12. Kõnniteed Tamme puiesteele

Tamme kooli lähiümbruses pole kõnniteid Suure kaare ja Soinaste tänava ning osaliselt ka Kesk ja Suure kaare lõigus. Väga palju lapsi kasutab neid tänavaid hommikul kooli jõudmiseks. Eriti halb on olukord lumerohketel talvedel, kui laste koolitee kulgeb mööda sõiduteeäärseid lumevalle. Et nende tänavalõikude tegemiseks ei piisa kaasava eelarve rahast, võiks esimesena ehitada kõnnitee Suurest kaarest Soinaste tänava raudteepoolse haruni.

13. Linnadžungel koos parkuuriväljakuga

Kalda tee, Anne tänava ja Sõpruse puiestee vahel elumajade läheduses olev suur haljasala vajaks korrastamist ning uut kõnniteesillutist. Kuna linnavalitsusel on lähiajal niikuinii plaanis sealseid kõnniteid remontida, võiks kaasava eelarve piires panustada selle ala arendamisse. Et sealse haljasala liigniiskuse tõttu ei saa rajada mänguväljakut, sobib sinna hästi parkuuriväljak, mida Tartus veel ei ole. Paigaldada võiks istepinke ning rajada moodsa ja keskkonda sobituva kõnniteevalgustuse.

14. Linnaosapiiride tähistamine

Tartus on 17 linnaosa, kuid linnapildis ei ole näha, kuidas need paiknevad ja milliste tänavatega piirnevad. Tartu on nagu perekond, kus on unustatud mainida pereliikmete nimed.

Seega võiks linnaosade piirid märgistada infotahvliga. Asukohad tuleks valida sellised, mis on vaadeldavad nii jalgsi liikujatele kui ka autoga sõitjatele. Informatiivsed tahvlid annaksid linnarahvale ja turistile teavet linna suuruse ja struktuuri kohta.

15. Aasta läbi kasutatava mitmeotstarbelise spordipargi rajamine dendroparki

Eesmärk on parandada tartlaste õues sportimise võimalusi kõigil aastaaegadel. 1970. aastatel rajati maaülikooli eestvedamisel Emajõe äärde dendropark, millest on kujunenud tartlastele mitmekülgne sportimiskoht. Paraku on Emajõe kaldad soised ning heade sportimisvõimaluste rajamine eeldab palju tööd. Näiteks sealsele pinnaseteele kruusakattega terviseraja rajamist, suusaraja tõusudele ja laskumistele korraliku aluspõhja tegemist jpm.

16. Pirogovi Avalik Instituut

Tartusse kogunevad tuhanded noored üle Eesti ja Euroopa, et õppida, suhelda ja saata korda ägedaid asju. Seepärast võiks Tartu kesklinnas olla midagi, mis annab aimu tudengite energiast, pealehakkamisest ja erilisusest. Praegu on selleks Pirogovi park, kuid tudengite asemel näeb seal üha rohkem muid inimrühmi. Projekt «Pirogovi Avalik Instituut» tahab seda muuta. Tahame, et see oleks aktiivne avalik ruum ja vabaõhukeskus, kus on võimalik mängida pingpongi või malet ja lugeda raamatut.

17. Platvormid Emajõele kesklinna piirkonnas

Idee on paigaldada ujukitel puitplatvormid kesklinnas Emajõe vasakkaldale, kus on päikest ja ilusaid vaateid kesklinnale. Ideele andis inspiratsiooni ülikooli sõudebaaside platvorm, mis on olnud linlastele tore meelelahutus-, ajaviitmis- ja supluskoht. Kindlasti peaks kesklinna tegema midagi huvitavamat ja elegantsemat kui lihtsalt kandilise ristküliku. Platvorm peaks olema ka suur ning liigendatud, et see pakuks rõõmu võimalikult paljudele.

18. Raudteeäärne inimsõbralikuks ja rõõmsaks

Ettepanek on korrastada kesklinna poole jääv raudteeäärne maariba Riia tänavast Kabeli tänava poole. Tammelinna-poolne maa-ala on korrastatud, saanud turvalised piirdeaiad ning see on pannud ka inimesed korralikumalt käituma. Sama peab nüüd tegema teise poolega, kuid siin võiks olla loomingulisem. Silma võiksid rõõmustada näiteks suured maakivid, mis on maalitud loomadeks ja putukateks. Eemaldada tuleb võsa ning teha lillepeenraid.

19. Spordipark Raadile

Idee on pakkuda tänapäevaseid sportlikke vaba aja veetmise võimalusi Raadi-Kruusamäe piirkonnas.  Noored vajavad kohta, kus sõita turvaliselt rula, trikiratta või tõukerattaga ning suhelda eakaaslastega. Spordipargi rajamine laiendaks paljude Raadi piirkonna laste ja noorte sportlikke vaba aja veetmise võimalusi. Asukoht Narva maantee ja Kruusamäe tänava nurk.

20. Suur roosa jänes

Et meelitada turiste linnasüdamest eemale jalutama, võiks rajada sinna pildistamiseks atraktiivse või isegi jabura skulptuuri, nagu seda on Brüsseli Pissiv Poiss. Roosi tänaval ei ole ühtegi huvitavat objekti. Eesti Rahva Muuseumi asukoht on selline, et sinna ei satuta juhuslikult, seetõttu on sinna lähedale hädasti vaja midagi, mis meelitaks ligi uitavaid turiste. Eesti Rahva Muuseumile lähim linnaristmik on Jänese-Roosi, kus on ühes servas metsistunud park. Just sinna sobiks avalik roosa jänese skulptuur.

21. Sõiduteede ristmikud lastele ohutuks

Ettepanek on muuta Tartu liikluskorraldus lastele veel ohutumaks ning luua peredele, kogukonnale ja Tartule kindlustunne, et koolilaps jõuab iseseisvalt ja ohutult Tamme kooli. Idee on paigaldada ohtlikele sõidu- ja kõnniteede ristumisaladele veel liikluskünniseid ja ülekäiguradu, rajada teatud tänavatele veel paremad kõnniteed, muuta mõnel kindlal tänaval liikluskorraldus ühesuunaliseks ning kaaluda asjakohase kergliiklusteede võrgustiku laiendamist.

22. Tamme staadioni parkla

Tamme staadioni suurimaid murekohti on korraliku parkla puudumine. Vajatakse parklat, mis suudaks teenindada kõiki staadioni külastajaid. Et teha parkimine mugavaks nii treeningutel kui ka võistlustel osalejatele ning spordi- ja kultuuriürituste publikule ja Tammelinna elanikele, on ettepanek alustada Tamme staadioni taha Raudtee tänava äärde Tamme staadioni tarvis parkla ehitamist. Esimeses etapis looks see juurde 50 parkimiskohta, hiljem saaks parklat laiendada 150 kohani.

23. Tartu ronimistorn

Idee on pakkuda linnaelanikele huvitav võimalus sportlikuks vaba aja veetmiseks ning ehitada ronimistorn Tähtvere spordiparki. Põnev ronimissein pakuks rohkem tegevusi õues ka suurematele lastele ja noorukitele. Ronimistorn oleks tõmbenumber ka linna külastavatele turistidelegi, kuna see toimiks ühtlasi vaatetornina. Plaan on kasutusele võtta Supilinna servas juba mitu aastat kasutult seisvad vana raudsilla osad ja luua nendest linlastele huvipakkuv atraktsioon – Tartu ronimistorn.

24. Vaba aja veetmise ja sportimisvõimaluste laiendamine Annelinnas

Annelinnas võiks olla rohkem ajaveetmise võimalusi, et noored leiaksid sportlikku tegevust ja elanikel oleks rohkem kohti, kus jalga puhata ning roheluses viibida. Idee on rajada Annelinna vaba aja veetmise platse lauatennise ja võrkpalli mängimiseks ning paigaldada istumispinke mänguväljakute ja kergliiklusteede äärde. Turvalisuse tagamiseks paigaldatakse ka valvekaamerad.

25. Välivõimla Vaksali Karuparki

Välisportimisvõimalusi Tähtvere ja Vaksali linnaosa piirkonnas eriti ei ole. Raudteejaama lähedale Karuparki on mõni aasta tagasi rajatud laste mänguväljak, pandud uued pingid ja lauatenniselauad. Kuid seal võiks olla rohkem sportimisvõimalusi, näiteks treeninguseadmeid, lõuatõmbekange, rööbaspuid jms. Karupark on ideaalne koht sportliku ajaveetmise võimaluste pakkumiseks selle piirkonna inimestele.