/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2011/02/09/513327t1h94db.jpg)
Kirev veemaailm ning keskkonnasäästlik eluviis saavad paari aasta pärast nii väikestele kui ka suurtele tuttavamaks, sest maaülikool arendab eurorahaga nende alade õppekeskusi.
Võrtsjärvele tuleb lastele ujuv õppeklass
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Maaülikool alustab sel aastal Võrtsjärve ääres Vehendis asuva õppekeskuse ja Tartu külje all Eerikal asuva vendadele Jaan ja Jüri Tõnissonile kuulunud maja põhjalikku uuendamist.
«Üht-teist põnevat laste ja täiskasvanute silmaringi laiendamiseks on meil juba olemas, aga sellest jääb väheks,» selgitas Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskuse juhataja Anu Metsar.
Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) kaudu saadud eurotoetusest lõviosa kulub Võrtsjärve õppekeskuse laiendamiseks. «Ehitame õppekeskuse hoone paar meetrit pikemaks ja teeme sellele teise korruse,» selgitas Anu Metsar.
Tehnika paneb liikuma
Praegu elavad õppekeskuse järvemuuseumi suurtes akvaariumites vaid kalad, pärast teise korruse valmimist saab seal uudistada ka teisi vee-elanikke ja veetaimi.
«Veetaimed on väga põnevad, aga inimesed ei tunne neid,» märkis Anu Metsar. «Paneme veetaimed akvaariumi, sest siis tunnevad inimesed need ka looduses ära. Herbaariumis näeb taim välja teistsugune kui päriselt, ainult asjatundja oskab vee ääres kasvava taime herbaariumis nähtuga kokku viia.»
Et inimestel oleks praegu järvemuuseumi akvaariumites elaval ligi 80 kalal lihtsam vahet teha, korraldatakse akvaariumimajandus ümber. Lisaks kaladele tuuakse akvaariumitesse ka vees elavad selgrootud, näiteks jõekarbid ja ujurid.
Keskuse teisel korrusel saab end kurssi viia Eesti veekogude uurimise ajalooga ning uudistada ajaloolisi ja tänapäevaseid püügivahendeid. Väljapaneku naabrusse sisustatakse õppeklass, kus võib vaadata filmi, teha katseid ja uurida vees käivat elu mikroskoobi all.
Tuleb ka väliõppeklass ehk pontoonparv. «Kalda ääres tegutsemine ei ole ikka päris see, mis kaldast kaugemal,» selgitas Anu Metsar. «Järve peal teadlaste moodi proovide võtmine on lastele ja miks mitte ka täiskasvanutele elamus.»
Kuna tänapäeva lapsed on arvuti ja teleri pärast üsna istuva eluviisiga väiksed tehnikainimesed, saadetakse nad GPSi ehk globaalse asukoha määramise süsteemiga õppekeskuse kõrvale metsa loodust uurima – orienteeruma ja ülesandeid lahendama.
Tõnissoni majale pani maaülikool läinud sügisel uue katuse ja remontis seal ära veranda. Nüüd hakatakse põhjalikult korda tegema tualette ja mullaökoloogia õppeklassi, kus õppevahenditeks saavad ka komposter ja kuivkäimla.
«Nende lihtsate asjadega saab lastes arendada loodust säästvat mõtteviisi ning selgitada aine- ja energiaringluse põhimõtteid ja organismide omavahelisi suhteid,» selgitas Anu Metsar.
Ehitus algab suvel
Võrtsjärve õppekeskuse ja Tõnissoni maja uuendamiseks kulub 916 540 eurot ehk ligi 14,3 miljonit krooni. Suurema osa rahast, 816 537 eurot ehk pea 12,8 miljonit krooni, sai maaülikool Euroopa regionaalarengu fondi keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamise meetmest.
Praegu käib Võrtsjärve õppekeskuse laienduse projekteerimine, ehitus algab suve lõpus. Ehitusest hoolimata töötab järvemuuseum ka suvel, siis kolitakse akvaariumid õue. Külmade saabumisel õppeprogrammid jätkuvad, aga kalad puhkavad veidi külastajatest.
Poole suurem Võrtsjärve õppekeskus saab valmis ja sisustatud 2012. aasta novembris.