/nginx/o/2016/09/30/5902647t1h5190.jpg)
Täna kogunesid endoskoopiaõed mitmelt poolt Eestist Tartu Ülikooli Kliinikumi uude endoskoopiakeskusesse erialasele täiendusele.
Eesti endoskoopiaõed täiendavad täna end kliinikumis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kliinikumi avalikkussuhete juht Kristi Tael selgitas, et endoskoopia osa on meditsiinis aastatega oluliselt muutunud. «Kui varem oli see pelgalt diagnostilise tähtsusega protseduur, siis tänaseks on diagnoosi selgudes samal protseduuril võimalik kohe ka endoskoopiliselt ravida,» ütles ta.
Kliinikumi sisekliiniku direktor Rein Kermese sõnul on endoskoopiaprotseduur meeskonnatöö, kus oma kindel roll on nii arstil kui õel. Endoskoopiaõe koolitamine meeskonna liikmeks võtab doktor Kermese sõnul aega pea aasta.
Täna aset leidval endoskoopiaõdede ühingu sügiskonverentsil olid kavas nii suulised ettekanded kui praktiline õppus. Praktilisel õppusel said õed omandada kogemusi näiteks verejooksu tõkestamiseks kasutatavate klipside kasutamisel.
Eesti Endoskoopiaõdede Ühingu president Siiri Maasen hindas kliinikumis korraldatavat sügiskonverentsi kõrgelt.
«Esiteks saime Tartu väga suurte kogemustega arstidelt teoreetilisi teadmisi, seejärel saime ka reaalselt kätt harjutada,» rääkis ta. «Kuna endoskoopiaõde peab olema ka käeliselt osav ja kiire reaktsiooniga, siis on sellised õppused meile hindamatu väärtusega.»
Tänasel konverentsil rääkis dotsent Riina Salupere jämesoolevähi sõeluuringust, doktor Jaan Soplepmann söögitoruvähist ja maovähist ning doktor Leana Sits jämesoole polüüpide käsitlusest.
Kliinikumi endoskoopiakeskus on kaasaegsem endoskoopiakeskus Eestis, aastas tehakse siin umbes 8000 diagnostilist ning raviprotseduuri. Kliinikumi endoskoopiakeskuses on oluline enesetäienduse koht nii arstidele kui õdedele üle terve Eesti.