Elupõline lasteaiaõpetaja pisaraid ei häbene

Eili Arula
, Tartu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õie Mikk seadis end pildistamiseks pihlaka kõrvale, sest see on ta lemmikpuu. Helika lasteaia hoovis kasvab mitu pihlakat.
Õie Mikk seadis end pildistamiseks pihlaka kõrvale, sest see on ta lemmikpuu. Helika lasteaia hoovis kasvab mitu pihlakat. Foto: Sille Annuk

Neljakümne viiendat aastat Tartus Helika lasteaias töötav õpetaja Õie Mikk ei häbene heldimuspisaraid näidata. «Ma naudin praegust aega. See on minu elu kõige rikkalikum aeg,» sõnas täna Tartu linnalt elutööpreemia pälviv lasteaiaõpetaja palgeilt pärlendavaid pisaraid pühkides.

Ta selgitas, et pisarad tükivad talle tihti silma ning aastaid ei teadnud ta, mis on selle põhjuseks. Vastuse ütles talle üks meditatsioonikoolituse juhendaja: «Need pisarad tulevad seepärast, et sa pole lapsepõlves mängida saanud. Need pisarad on mängimata jäänud mängud ja need saadavad sind terve elu.»

Saatuse tahtel leidis Õie Mikk endale sellise töökoha, kus ta saab iga päev mängida. Lapsepõlves tal tõesti seda õnne just tihti ei olnud, sest Õie oli oma pere lastest kõige vanem ning seetõttu tuli tal palju tööd rabada: karjas käia, sigadele rohtu kitkuda ja kodus toimetada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles