Naised esitavad suvel oma loo tantsides

Naised saavad täitsa oma tantsupeo. Pildil rahvatantsurühm Kadrell.

FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Suvepäev. Muusika. Jõgeva staadionil tantsib esmalt üks naine, seejärel tuleb neid paari, mitme, kümnete ja sadade kaupa juurde. Kuid nende hulgas pole ühtki meest. Vähemalt esialgu.


Praegu harjutab Eesti esimese naiste tantsupeo etteasteid umbes 3000 ema, tütart ja vanaema.

«See saab olema hingeliigutav «NaiseLugu»,» rääkis pealavastaja Ülo Luht. «Aga naine ilma meheta on kui lill ilma leheta, sestap on 240 isa ning poega oma- ja koostantsimisega toetamas.» Lugu räägib pealavastaja sõnade kohaselt sellest, kuidas on õnnestunud siin tuulte tallermaal lapsed ikka eestlasteks kasvatada.

Üle Eestimaa on registreerunud 253 tantsurühma 3122 tantsijaga. Esindatud on kõik maakonnad, soovijaid on ka Rootsist, Leedust ja Ameerikast. Korraldajate üllatuseks on tantsupeol osalema ennast kirja pannud kõige rohkem tantsijaid Harjumaalt – 34 rühma 420 tantsijaga. Neile järgneb Tartu linn ja Tartumaa 27 tantsurühma 336 tantsijaga.

«Praegu on kõik peale päevatööd pingeliselt treenimas, sest 12. märtsist algavad tantsupeo eelproovid ja ülevaatused maakondades,» ütles peo peakorraldaja Airi Rütter. «Ainult hästi selgeks õpitud-harjutatud tantsudest küpseb tantsupeo etendus «NaiseLugu».»

Pidu on 12. juunil Jõgeva linna staadionil, kus lugu jutustatakse kaks korda: kell 15 ja kell 19. Mõlemale etendusele mahub 2000 vaatajat.

Eesti naiste tantsupeo korraldamise idee hakkas idanema pärast 2007. aastal Jõgeval toimunud Eesti esimest naistetantsu festivali. Mõttele andsid hoogu Rakveres peetavad meeste tantsupeod.

Tulijaid ka kaugelt
• Eesti esimene naiste tantsupidu on 12. juunil Jõgeva staadionil.
• Eestist on registreerunud 253 tantsurühma 3122 tantsijaga, tantsida soovijaid on ka Rootsist, Leedust ja Ameerikast.

Tagasi üles