/nginx/o/2016/09/28/5895273t1h1e49.jpg)
Kunstnik Indrek Ilves mäletab hästi üht päeva. See oli umbes viis ja pool aastat tagasi, kui Tartus postimuuseumis esitleti Villem Reimanni 150. sünniaastapäeva marki.
Õnnemärgiga uus miniatuur – ERMi mark
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Rahva Muuseumi tollane direktor Krista Aru astus pärast tema juurde ja ütles, et varsti hakkavad nad uut maja ehitama ja et kas tema, Indrek Ilves, looks ERMi auks uue ja ilusa margi.
«Fantastiline tunne oli,» meenutas kunstnik seda päeva nüüd.
Igal aastal annab Eesti Post välja 20–25 uut margiväljaannet. Ja iga postmargiga kujundab kunstnik ka esimese päeva ümbriku ja esimese päeva templi, mis kuuluvad margiväljaande juurde.
Kes üldse otsustab, kas ja milline Eesti tähtsündmus margile jäädvustatakse?
Kord kolme-nelja kuu jooksul istub Eesti Postis koos komisjon – filatelist, ajaloolane, Eesti Posti töötajad, kunstiringkondade ja trükikoja esindajad ... Nad arutavad läbi kõik ettepanekud, mis markide väljaandmiseks tehtud.
Loomulikult ei olnud komisjoni ühelgi liikmel ühtegi vastulauset ERMi uue maja sündi märkiva margi kohta.
Indrek Ilvese õlgadele vajus seejärel vastutuskoorem. Ta pidi looma pöidlalaiuse kujutise, mis meeldiks nii Eesti Posti komisjonile kui ERMi juhtidele ja kunstnikele, ta enda kolleegidele ning talle endale.
Sellest pidi saama miniatuurne kunstiteos, mis lisaks postimaksevahendile muutuks filatelistide kogumisobjektiks.
See pidi olema ühest küljest klassikaline ning teisalt moodne, väljendama Eesti Rahva Muuseumi 107 aasta pikkust ajalugu ning esimese päris oma maja sündi ...
Üht sellesuvist päeva mäletab Indrek Ilves samuti hästi. See oli juuli algul, mil ta tuli kolleegidega Põlvast ühelt rahvusvaheliselt filateelianäituselt ning tegi Tartus peatuse.
/nginx/o/2016/09/28/5895275t1hd588.jpg)
Mark pisike – töö suur
Ehitustanner Raadil oli aiaga piiratud ning neil tuli kuskilt alt läbi pugeda, et maja takseerida ja hoonet eri nurkadest pildistada. Erilise kujuga klaasist tahukas tundus põnev, see muutis vastavalt ilmale värvi. Ühel hetkel oli taevasinine, teisel täiesti must.
«See on mu meelest sajandi seni kõige tähtsam ehitis Eestis, annab uue hingamise tervele Eestile,» ütles kunstnik ja märkis, et talle niisugune arhitektuur meeldib. «ERM on otsekui kõikide Eesti muuseumide ema, kelle avatud käed kutsuksid ja hüüaksid, et nüüd oleme lõpuks avatud.»
Aga mismoodi seda kõike margil kujutada? Ja mis formaadis?
Margist sai lai ristkülik, laiem kui ükski eelmine mark, mida Ilves on loonud, mõõtudeks 71 x 29 millimeetrit.
Inimesed arvavad, et ega mark ole muud kui üks hästi pisikene pilt või joonistus. Ja kui see on leitud, siis on mark valmis.
Tegelikult on vastupidi.
Illustratsiooni leidmise järel margi tegemine alles algab. On vaja otsida ja otsustada kümneid imepisikesi elemente, mida just parajal määral lisada, mõnda neist suurendada, mõnda vähendada, ja püüda kõigest ebaolulisest loobuda.
Kas kujutada ERMi kohal sinist taevast koos valgete pilvedega? Või jätta taust tühjaks? Või teha see mustriline? Kui mustriline, siis kas muster peaks hoidma triipu või ruutu? Mis värve kasutada? Kas mõni motiiv võiks kuskilt läbi kumada?
/nginx/o/2016/09/28/5895277t1he695.jpg)
Rõõmus ja helge asi
«Tundsin, et ERMi mark peab tulema midagi hästi värvilist. Et sellest peab saama üks rõõmus ja väga helge asi,» kirjeldas Ilves.
Nii ongi margi kollane taust inspireeritud näiteks Muhu seeliku mustrist. Kollane värv annab soojust ja toob ERMi hoone võrreldes teist värvi variantidega kõige paremini esile. Mustrist kumavad läbi kaheksakannad, mis on iidsed õnnesümbolid, kaitstes muuseumi ja kaudselt kogu eesti rahvast.
Margi vasakusse nurka laiali puistatud väikesed rombid on pärit ERMi uuest stiiliraamatust. Viimases on ära toodud palju variante selle kohta, mismoodi tohib muuseumi logo kasutada ja milline peab jääma selle üldmulje koos lisaelementidega. Neidsamu stiiliraamatu rombe on Indrek Ilves kasutanud ümbriku kujunduses.
Esimese päeva templi graafilise lahenduse leidis ta aga Pilistvere kuhiksõlelt.
«Mõte oli selles, et ERM on terve Eesti jaoks oluline ja Pilistvere asub just umbes-täpselt Eesti keskel,» selgitas kunstnik.
Indrek Ilves kinnitas, et talle meeldivad väikesed asjad ning ta on väga rahul sellega, et võttis kuus aastat tagasi vastu kutse tulla tööle Eesti Posti kunstnikuks.
«Enne seda töötasin ma reklaamiagentuuris ja lõin väga suuremõõdulisi välireklaame kaubanduskeskustele ja autofirmadele, mu isu sai täis,» meenutas ta.
Ilves ise filatelist ei ole, aga kirg marke kujundada tabas teda juba ammu enne seda, kui ta Eesti Posti tööle läks.
Koos ERMi margiga kokku on ta loonud 98 marki ja 26 tervikasja – tervikasi tähendab pealetrükitud margikujutisega postkaarti.
Postmargi ja muuseumi seos ei ole Indrek Ilvesele samuti esmakordne. Kümme aastat tagasi kujundas ta Kumu avamise puhul välja antud margi.
Ning postmark Eesti esimese satelliidi kujutisega, mis 30. aprillil 2013 koos soola ja värske ajalehega ERMi nurgakivisse maeti, oli samuti Indrek Ilvese kujundatud.
ERMi mark ja ümbrik koos esimese päeva templi saamise võimalusega tuleb müügile 1. oktoobril enamikus postkontorites üle Eesti, samuti ERMis. Margi nominaal on 1,50 eurot, mis tähendab, et ERMi pildiga kirjad jõuavad kohale ükskõik millisesse maailma paika.
/nginx/o/2016/09/28/5895281t1h6312.jpg)