/nginx/o/2016/09/28/5894717t1he11b.jpg)
Sajandi ehitiseks tituleeritud Eesti Rahva Muuseumi uues peahoones on kasutusel tänapäevased lahendused, mis peaks tegema selle ülalpidamise võimalikult säästlikuks.
ERM: Moodne maja sisult ja vormilt (12)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitust juhtinud Riigi Kinnisvara projektijuhi Peeter Maueri sõnul on valminud maja kõigiti tänapäevane, energiatõhus ja järgib muid nõudeid.
«See pole küll nullenergiahoone, mida polnud selle projekteerimisega võimalik ka taotleda, aga on säästlik ja mõistlike ekspluatatsioonikuludega hoone. See on funktsionaalne hea kvaliteediga maja ning tema vorm on igati tänapäevastele nõuetele vastav,» kinnitas Mauer.
Kuigi esialgu planeeriti uue maja kütmiseks maaküttesüsteemi, kasutatakse nüüd siiski kaugkütet. Viimane on Maueri sõnul kõige ratsionaalsem ja ökonoomsem lahendus. Kaugkütet pakub riigihanke võitnud Fortum.
Uuenduslik on see, et ka maja jahutamiseks kasutatakse küttesüsteemi vett. Sama vesi, mis talvel kütab, suvel jahutab. Kuna ERM asub Fortumi kaugjahutusjaamast liiga kaugel, ehitati külmajaam ERMi majja.
Tõenäoliselt kõige erilisemaks võib nimetada uue ERMi tuletõrjesüsteemi, mis kasutab leekide kustutamiseks veeudu. See tähendab, et tulekahju korral lastakse ruumidesse tavalisest palju vähem vett.
«Lahendus on innovatiivne selles mõttes, et ruumis tekib niiske keskkond, kus tuli ei põle ega levi. Veetorudes on rõhk umbes 140 atmosfääri ja läbi eriliste sprinklerpeade lüüakse vesi niimoodi välja, et see muutub uduks,» kirjeldas Mauer.
«Lahendus on innovatiivne selles mõttes, et ruumis tekib niiske keskkond, kus tuli ei põle ega levi. Veetorudes on rõhk umbes 140 atmosfääri ja läbi eriliste sprinklerpeade lüüakse vesi niimoodi välja, et see muutub uduks.»
Mujal maailmas on niisugune süsteem üsna laialdast kasutust leidnud. Selle katsetamist alustati naftatankerites, nüüd kasutatakse seda näiteks autotunnelites ja suurtes hoonetes. Uudne süsteem võimaldas märkimisväärselt kokku hoida veetorustike väljaehitamisel.
Võtmeks sõrmejälg
ERMi turvasüsteem on suhteliselt tavapärane, mis tähendab valvekaameraid ja turvamehi. Hoopis edevam on läbipääsusüsteem, milles kasutatakse sõrmejäljelugejaid. «See tagab inimesele mugavuse. Uksi saab avada ka kaardiga, kuigi töötajatele me kaarte jaganud ei ole. Iga kaardi andmine tähendab mingit riski ja kulu ning seetõttu on püütud jällegi lahendada asju ratsionaalsemalt,» rääkis Mauer.
Sõrmejäljelugeja kesksüsteem kontrollib kõiki uksi. Süsteem võimaldab reguleerida, milline uks millisele inimesele on avatud. Majas on palju ruume, kuhu kõigil inimestel polegi vaja juurdepääsu ja nii on võimalik piiritleda ligipääsualasid.
Muuseumi nullkorrusel asuvates hoidlates Maueri hinnangul midagi innovaatilist pole. Küll on sealgi püütud saavutada võimalikult väike energiatarbimine. Kasutusel on poolpassiivne hoiumetoodika, mis tähendab seda, et nõutud kliimatingimustes võib olla tavapärasest suuremaid kõikumisi.
Näiteks on lubatud temperatuurivahemik 10–20. Tavaliselt on see 15–20. «Meile on oluline, et kõikumine oleks hästi sujuv. Me ei aja pilli lõhki, et hoida mingit kindlat niiskusprotsenti ja temperatuuri. Kui muutus on sujuv, siis ei tee see esemetele kahju,» selgitas Mauer.
Hoone eripärana tõi Mauer välja hiiglasliku varikatusega peasissepääsu. «Nii suurt varikatust pole Eestis kellelgi ette näidata. See oli tõsine katsumus insenerile,» sõnas Mauer.
Varikatus on 70 meetrit lai ja 15 meetrit kõrge. Katusealuse konsooli sügavus on 40 meetrit. Kubatuurilt on varikatus natukene suurem kui Tartu laulukaar, aga kuna seal pole lahendatud akustilisi probleeme, siis laulukaarena see ei toimi.
«Seal on laulda proovitud ja laulda saab, aga akustikaga pole seal spetsiaalselt tegeletud,» sõnas Mauer.
/nginx/o/2016/09/28/5894721t1hd7c0.jpg)
Loob esteetikat
Kuna ERMi uus hoone on avalik hoone, on selle eesmärk kujundada ka loodud keskkonna esteetikat. «Kõik majad ei pea oleme ühtmoodi lahendatud. Selleks arhitektuurikonkursse tehaksegi,» ütles ta.
Muuseumi avamisega Maueri sõnul ERMis elu seisma ei jää. «Vastupidi, see on alles algus,» märkis ta.
Mauer oli nõus väitega, et avamispäeval on ERM Euroopa moodsaim muuseum. «Kindlasti on samalaadseid lahendusi ja midagi totaalselt uut välja ei mõtle, aga küsimus on selles, mis otstarbel neid kasutatakse,» lisas ta.
Maueri sõnul on ERMi puhul tähtis seegi, et muuseumi näituste tootmisse on kaasatud Eesti tipptegijad teadlastest fotograafideni. «Selle muuseumi näituste tegemisega me tegelikult talletame ka praegust eesti kultuuri taset ja olukorda,» lausus ta.
Uus peahoone
• ERMi uue peahoone ehitus kestis aastatel 2013–2016
• Hoone mõõtmed: 355,8 m pikk ja 71,7 m lai
• Hind koos käibemaksuga 87,3 miljonit eurot
Ettevalmistavad tegevused 2007–2012
• Projekteerimine: 7,007 miljonit eurot
• Territooriumil reostuse likvideerimine ja lammutus: 1,859 miljonit eurot
Ehitus 2013–2016
• Ehitusaegne autori- ja omanikujärelevalve: 0,882 miljonit eurot
• Ehitus: 70,584 miljonit eurot
• Sisustus ja tehnoloogiad: 7,012 miljonit eurot
Tegijad
• Arhitektuur: SARL d’architecture, Dan Dorell, Lina Ghotmeh ja Tsuyoshi Tane
• Alltöövõtjad: HG Arhitektuur, Kino Maastikuarhitektid, Pille Lausmäe SAB
• Insener-tehniline projekteerimine: EA Reng (praegune Novasc Group), Aksiaal
Ehituse peatöövõtja: Fund Ehitus
• Ehituse alltöövõtjad: BGM Ehitus, K-Most, Alusehitus, Pristis, Optimus System, Windoor, T-Tammer, Hörmann Eesti, Clik, Cratoni, ETE Grupp, FCC Betoonitööd, Järelpinge Inseneribüroo, Langeproon, Mape Parkett, Mentli, Metek Alumiinium, Moodul, Numen Ehitus, Puko, Savi, Tefire Group, Vensen, Vändra MP, Zebra jt
• Sisustuse tootjad: Inest Market, Hedengren Eesti, Moodne Valgus, Laomaailm, ELKE Mööbel, 4room, Sound & Light, E & T, Miterassa, Max123, Atea, Merianto jt