Valimisteks koostatud valitsuserakondade valimisplatvormide omavalitsusi puudutavat osa lugedes tundub, et kõik parteid, ka need, kes siiani omavalitsuste eelarveid rappisid, on nüüd muutunud linnade ja valdade suurimateks sõpradeks. Reformierakond näeb maaelus lausa idülli tekkimas (täpselt nii kirjas ongi).
Taavi Aas: tõesti huvitav lugemisvara
Huvitav küll, 12 aastat võimul ja nüüd siis lõpuks ärgatakse.
Nii oravapartei kui ka IRL on kindlaks jäänud seisukohale, et iga laps peab saama lasteaiakoha. Siit võib järeldada, et riigieelarvest kaotas lasteaiakohtade loomise raha keegi kolmas, võib-olla Krõll või ufo? Kui riigis kaob midagi nii, et valitsuserakonnad seda ei tea, siis on asjalood päris hullusti ja ilmselt tuleks teha erakorraline kontroll, sest kes teab, mis veel on eelarvest või viljasalvedest valitsuse teadmata kadunud.
Ka kohaliku spordielu on valitsuserakonnad oma südameasjaks võtnud. See on kindlasti hea, aga kuidas siis mõista eelarvekärbete aegset teadet omavalitsustele, et kohaliku elu edendamine on iga omavalitsuse enda asi ja valitsuselt selleks raha küsida kohatu? Vähemalt nii palju on Reformierakond ja IRL ausad, et tänavusest kuumimast teemast ehk teedehoiust ei ole nad oma valimisplatvormides julgenud rääkida.
Ka omavalitsuste tulubaasi osas on IRL selgelt samal seisukohal, mis valitsuseski olles, ega arva sellest midagi.
Küll aga on pikne tabanud peaministriparteid, kes teatab selgelt: «Omavalitsustele iseseisev tulubaas. Üldise suundumusena peab tänaste väikeste kohalike maksutulude, suure osatähtsusega riigitoetuste ja niinimetatud kohaliku iseloomuga riiklike maksude asemel oluliselt suurenema omavalitsuste roll oma maksutulu kujundamisel.»
Siinkohal ei oska küll muud arvata, kui et platvormi kirjutajal polnud õrna aimugi sellest, kelle häältega parlamendis kohalikud maksud 2010. aastal kaotati.
Tunnustada tuleb IRLi ka selle eest, et selgelt ja julgelt on kirja pandud praeguse valitsuse Tallinnale ärategemise poliitika. Siiani ei ole julgetud seda tunnistada, nüüd siis lõpuks on see võtnud lausa programmilise ulatuse.
Positiivne mõlema erakonna platvormides on kirikute toetamine. Eks aeg näita, kas tuleb see sisemisest veendumusest või on selle taga midagi muud. Igatahes vaikida sellel teemal ei julgeta.
Isiklikult mulle tundub huvitav ka Reformierakonna mitme ametliku elukoha idee. Küll aga tuleb siis anda kahe (miks lõppes koostajate fantaasia kahe elukoha juures?) elukohaga elanikele ka kaks valimisvõimalust. Ja kuna kõik valijad peavad valimistel olema võrdses seisus, siis peaksid vaid ühe elukohaga inimesed saama selles omavalitsuses ka kaks häält.
Kokkuvõtvalt on siiski kõik erakonnad seda meelt, et omavalitsuste korraldus ja rahastamine vajavad ümberkorraldusi. Sotside platvorm on ehk kõige konservatiivsem – selles puudub omavalitsuste jaoks uus algus, kuid samas pole seal ka midagi pea peale pööratud.
Keskerakonna valimisplatvormist tooksin eelkõige esile plaani töötada välja omavalitsuse üksuste rahastamise kord, mis põhimõtteliselt tähendab ka uut omavalitsuse üksuste eelarve kujundamise süsteemi ja seaduse väljatöötamist, mille abil kindlustada Eesti linnadele ja valdadele nende ülesannete täitmiseks kindel tulubaas.