Õpilase ja õpetaja tülis lasub süü mõlemal

Foto: Artur Kuusi illustratsioon

On õpetajaid, keda õpilased kutsuvad mitte just meelitava nimetusega – närvihaigeteks. Neid on üsna lihtne ärritada ning vahel lähevad nad üle piiri – tutistavad, kisuvad kõrvadest või kätest, halvimal juhul löövad.

Eelmisel nädalal vabastati Raatuse gümnaasiumis ametist teise klassi juhataja, kes esitas küll ise lahkumisavalduse, kuid Postimehele teada olevalt oli põhjuseks laste korduv füüsiline karistamine.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Raul Heido alustas juhtumist ajalehe kaudu teada saades asjaolude täpsemaks selgitamiseks kohe kriminaalasja, sest kooli juhtkond ei pidanud vajalikuks politseid juhtumist informeerida.

Politseisse jõuabki niisuguseid õpetajate vastu esitatud süüdistusi üsna vähe, üldjuhul üks-kaks aastas. Heido sõnul on üsna tõenäoline, et juhtumeid on tegelikult rohkem, kuid need lahendatakse kooliseinte vahel.

Kohtusse on läinud Heido  mäletamist mööda vaid ühe tantsuõpetaja lugu ning ka see lõppes kokkuleppemenetlusega.

Õpilased provotseerivad

Prokurör võib oma kogemustest aga öelda, et temani jõudnud juhtumite puhul ei ole õpetaja kordagi olnud inimene, kes tahab ennast lihtsalt laste peal välja elada. Pigem on rünnakud olnud ikka kuidagi õpilasel esile kutsutud.

«Tegelikult on konflikti algatajaks olnud ikkagi õpilane,» ütles Heido.

Näiteks lõpetati juhtum ühe kehalise kasvatuse õpetaja vastu, kuna vägivalla oli esile kutsunud just õpilase ülimalt provotseeriv käitumine.

Raatuse gümnaasiumi direktori Toomas Kingi sõnul on õpetajad kõrgharidusega täiskasvanud, kes on saanud vajaliku ettevalmistuse ning peaksid seetõttu kõigi olukordadega verbaalselt hakkama saama. On aga keeruline ette öelda, kuidas mingis olukorras käituda.

«Mingeid skeeme pole võimalik ette joonistada, sest iga konflikt on iselaadne,» ütles Kink, kes on enne Raatuse gümnaasiumi direktori ametikohale asumist käinud seal konfliktide lahendamise koolitust tegemas.
Loomulikult on õpetaja töö pingeline, kuid selle pärast ongi koolis tugev tugisüsteem, räägib Toomas Kink. Vajaduse korral saab pöörduda nii sotsiaalpedagoogi kui psühholoogi poole.

Kas ja kui palju õpetajad seda võimalust aga kasutavad, direktoril andmeid pole.

Noorema põlvkonna õpetaja Jaana Mihailišina on ametis olnud veidi alla aasta. Tema sõnul on klassikollektiive, kus on alati probleeme, ja teisi, kus saab aga väga lihtsalt hakkama.

Vägivalda pole vaja

«Ei ole olnud vajadust õpilast reaalselt välja saata ja ei ole olnud vajadust teda kuskile sikutama ega sakutama minna,» rääkis Mihailišina.

Noorele õpetajale olid abiks  nõuanded tavaolukordadeks – kuidas käituda ja kelle poole abi saamiseks pöörduda. Neid jagati siis, kui ta oma tööd alustas. Nii sai ennetatud probleemide tekkimist.

Oma plussiks peab Mihai­lišina noorust ning usub, et vanematel kolleegidel on lastega raskem. «Vanema inimesega tekib trots, tahetakse minna nii-öelda suure mehe vastu, eriti teismeeas,» selgitab ta.

Siiski pole Mihai­lišina näinud ega ka kuulnud, et mõnel kaastöötajatest oleks klassis korra loomiseks vaja läinud käte abi.

Õpetajate vastu esitatud füüsilise väärkohtlemise süüdistusi
• 2006 – ei ühtki juhtumit,
• 2007 – 2 juhtumit,
• 2008 – 5 juhtumit,
• 2009 – 2 juhtumit,
• 2010 – 1 juhtum.
• Üldjuhul oli tegemist õpilase löömisega.
Allikas: Lõuna politseiprefektuur

Mõjutusvahendid
Seadus lubab õpilase suhtes rakendada üht või mitut järgmist mõjutusmeedet:
• õpilase käitumise arutamine vanemaga;
• õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures;
• õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus või hoolekogus;
• õpilasele tugiisiku määramine;
• kirjalik noomitus;
• esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli hoiulevõtmine;
• õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused;
• konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks;
• kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul;
• pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul;
• ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest;
• ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.
Allikas: põhikooli- ja gümnaasiumiseadus