Piirissaarel mullu talvel maha võetud võsa on ikka koristamata. Õige varsti peaks uus firma seal selle tööga tegema uue katse.
Võsakoristus läheb uuele ringile
8. veebruar 2011, 14:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult peaks Piirissaare looduslike niitude taastamiseks tarvilik võsalõikus ja -koristus poolesajal hektaril olema unustatud asi, sest riikliku looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regioon sõlmis firmaga STekspert selleks tööks lepingu juba 2008. aasta 3. novembril. Töö pidi tehtud olema sama aasta 30. novembriks.
«See on üks ebameeldiv lugu,» tunnistas keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtspetsialist Kaili Viilma.
Riik ootab raha tagasi
On tõesti, sest STekspert sai tööks üsna erandlikul kombel ka veidi enam kui 400 000 krooni ehk 25 600 eurot ettemaksu. Selle tegemiseks andis oma allkirja toona riikliku looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni spetsialistina töötanud Heinrich Lukk, kes lahkus ametist 2009. aasta alguses.
Töö on lõpetamata, sest STeksperdi juht Suune Tihane palus mitu korda pikendust: kord oli ilm halb, kord oli Tihase tervis kehv. Mullu septembris lõpetas keskkonnaamet STeksperdiga koostöö.
Selleks ajaks oli firma pea viiekümnest hektarist nõuetekohaselt võsast puhastanud ehk siis võtnud võsa maha ja selle ka ära viinud 15,29 hektarilt. Võsa oli maha lõigatud, aga koristamata 29,84 hektarilt. Võsa kasvab endiselt 4,77 hektaril.
Piirissaarel tegemata töö eest nõudis keskkonnaamet STeksperdilt mullu 17. septembriks tagasi 285 878,6 krooni ehk 18 270 eurot, mida riik pole näinud tänini. Nagu ka novembris välja mõistetud 41 300-kroonist ehk 2640-eurost leppetrahvi.
Miks STekspert raha tagasi ei maksa? «Ei nõuta 285 000 krooni, te ajate kõik segamini, tehke endale asi kõigepealt selgeks,» väitis STeksperdi juht Suune Tihane reedel.
Kui palju raha siis tagasi nõutakse? «Käib kompromisslahenduste otsimine, tehke endale lepingud selgeks,» ägestus Tihane. «Seal üks teie sõbranna kah segab vett. Te tegelete ainult laimuga.» Tihane lõpetas telefonikõne resoluutselt. Summa, sõbranna isik ja laimu puutuv jäigi selgusetuks.
«Riigile raha tagasi saamiseks käib poolte vahel vaidlus lepingu nõuetekohase täitmise üle,» selgitas Kaili Viilma. «Seda asja ajavad omavahel juristid.»
Uus katse
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon pole aga Piirissaare looduslikelt luhtadelt võsakoristusele käega löönud. Nüüd on selle töö tegemiseks sõlmimisel leping osaühinguga Hansapuit, kes on varem teinud samasugust tööd Narva vanajõgede luhtadel.
Kui ilm järgmisel nädalal laseb, lähevad keskkonnaametnik ja Hansapuidu esindajad Piirissaarele uurima, kas seal on võimalik tööle hakata. Esmalt tuleb kindlaks teha, kas Peipsi jää kannab traktorit, mis hakkab purustama mahavõetud ja uuesti kasvanud võsa. Purustatud võsa jääb hakkpuiduna saarele maha, minema seda ei veeta.
Töö esimene tähtaeg on 1. aprill. Kui jää- või ilmaolud ei lase praegu tööd teha, peab kõik valmis olema 1. septembriks. Seni koristamata võsaala puhastamiseks maksab keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon Hansapuidule ligi 13 260 eurot ehk 207 470 krooni.