Piirissaare rahva elu on viimasel paaril aastal kõvasti edenenud: kodusaarel ja Laaksaares on valminud uhke sadam, mille vahet sõidab uus praam. Aga pole head halvata: mullu tungis saarel vesi keldritesse, kaevud läksid untsu ja on karta, et uputus kordub.
Asi ei ole looduses, midagi on suurte töödega kõvasti viltu läinud, arvavad piirissaarlased. Saare külas elav Zinovja Ventšikova on üks neist, kes eeloleva kevade suhtes illusioone ei loo.
«Teate, sel aastal upume ära,» kinnitas ta. «Juba eelmine aasta oli häda, aga seda ei kujuta ettegi, mis nüüd tuleb! Kui laps olin, oli kah kevaditi alati märg, kuid vesi kadus ruttu ära. Nüüd enam ei kao.»
Piirissaarlaste suur mure tekkis läinud märtsis, kui keldritesse tuli vesi ja salvkaevude vesi läks kus kollaseks, kus soovee karva pruuniks. Joogivett ei saa neist kaevudest praegugi.
Novembris täitusid keldrid jälle veega, mis kadus aasta alguses.
Keldrid ajavad vihale
«Me ei saa enam keldrit kasutada, sest kuigi seal on betoonpõrand, on kõik niiske,» rääkis Tooni külas elav Jerofei Karzubov. «Novembris oli vesi põlvini, tõime kartuli välja.»
Jerofei ja tema abikaasa Ia Karzubov ning Zinaida Ventšikova peavad uputuse põhjuseks Peipsi ja Lämmijärve vahelise kanali, nn Eesti väravate süvendamisel välja kaevatud ja Piirissaare lõunaotsa veetud 198 000 kuupmeetrit liiva. Arvatakse, et see pani kinni oja ja kraavid.
Piirissaare vallavanem Maria Korotkova lisas, et häda suurendab liivaladestusalast põhja poole jääv poolesajahektariline ala, kus keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni korraldusel võeti mullu võsa maha ja jäeti samasse mädanema.
«Riigiametnikud on meile kunstlikult tekitanud ökoloogilise katastroofi,» kurjustas emotsionaalne vallavanem. «Nad uputasid meid ära ja keegi ei vastuta selle eest. Miks oli üldse vaja Eesti väravaid süvendada, kui ühtegi laeva Tartust siia ei käi, ka Pihkvasse ei sõida sealt kedagi!» Piirissaare rahvast Laaksaarde ja sealt koju tagasi sõidutav praam Eesti väravate kaudu ei käi.
Ka Tooni külas elava Maria Korotkova pruuniks muutunud kaevuvesi ei kõlba enam juua ning temagi kelder oli vett täis. «Mu maja on kõrgel kohal, viiskümmend aastat ei ole keldrisse vett tulnud, aga nüüd tuleb,» ärritus ta. «Iga kord, kui keldrisse lähen, vihastan.»
Tooni külas Särje talus elava Georg Romanenkovi keldris oli vett rohkemgi ja peremees vedas sinna pea meetri vanu telliseid ja liiva.
«Selline lollus tehti, mida nad küll mõtlesid,» kurjustas Georg Romanenkov. «Varem tuli vett keldrisse ainult kevadel, nüüd on see seal kogu aeg.»
Tema arvates võib uputuses süüdi olla liivaladestusala või mullu valminud sadam.
«Midagi tõsist on nende töödega juhtunud ning on vaja uuringuid, et viga üles leida ja ära parandada,» kinnitas ta. «Tuleb kraave kaevata, et vesi ära juhtida.»
Kus on viga?
Mis Piirissaarel on juhtunud? Vastust veel ei ole, ainult oletused.
«Kohalikud ütlevad, et sellist uputust näevad nad esimest korda,» märkis keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtspetsialist Kaili Viilma. «Kui nad õigesti mäletavad ja õigust räägivad, siis tähendab uputus seda, et veerežiim on muutunud. Loodus ei tohiks põhjus olla, sest mullu ei saavutanud Peipsi veetase oma absoluutset maksimumi.»
Paar-kolm aastat tagasi 33 miljoni krooniga Eesti väravaid süvendanud veeteede ametit ei pea ta süüdlaseks. «Ladestusala jääb ojast eemale ja ladestatud liiv ei tekita seal ka paisuefekti,» selgitas Kaili Viilma.
Veeteede amet läkitas toimetusele tehtu kohta oma seisukoha. «Ladestusalal ei olnud enne tööde algust kraave. Ladestusala on madalam kui alad, kus paiknevad saare elanike majapidamised,» seisab ameti vastuses.
Maria Korotkova silmis küsitava väärtusega Eesti väravate süvendamist põhjendab veeteede amet järgmiselt: «Kanal loob võimaluse jahtide, kaatrite ning reisi- ja kaubalaevade veeliikluseks Lämmijärve ja Peipsi järve sadamate vahel. Ka tekib kanali kaevamisega võimalus avada Tartu-Piirissaare ja Tartu-Pihkva laevaliin. Kokkuvõtlikult öeldes süvendati kanal selleks, et laevad saaksid liikuda Peipsi ja Lämmijärve vahel Venemaa territooriumi läbimata.»
Ka läinud talvel maha võetud võsa ei saa Kaili Viilma sõnul veevoolu takistada. «Võsa lebab seal tüügaste peal padjanditena, maast kõrgemal,» selgitas ta. «Kui vesi oleks tahtnud voolata, siis oleks see võsa alt saanud voolata.»
Mullu juunis tehtud maa-ameti ortofoto näitab, et kohati seisab vesi sadamast itta jääva võsaraie põhjaosas. «Seal peaks olema vee väljavool, aga see puudub,» ütles Kaili Viilma. «Vaja on teada saada, kuidas sadama tamm ja kai on seda väljavoolu mõjutanud. Ehk on see ära rikutud, ortofotolt ei paista seal ühtegi kraavi.»
Sadamat rajanud ASi Saarte Liinid projektijuht Arvi Nõmm pole sellega nõus. «Maa-ameti kaardilt pole midagi näha, sealt ei paista ka saarel alati olnud oja ja kraavid,» ütles ta. «Tuleb kohale minna ja vaadata, kas kraav on või ei. Sadama otsas väikelaevade ujuvkai juures oli enne kraav ja on ka nüüd, kaevasime selle sügavamaks. See kraav on kõigile näha.»
Sadam saab truubid
Arvi Nõmm kinnitas, et sadam on ehitatud kõigi nõuete järgi. «Enne ehitamist tehti keskkonnamõjude hindamine,» rääkis ta. «Aga see ei tähenda, et paberil eeltööde tegemisel ei võinud viga sisse lipsata ja see lasti läbi. Kui on nii, tuleb viga üles otsida ja ära parandada.»
Vea otsimine tasapisi käib: keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon töötleb lidaripilti ehk maapinna skaneeringut, mille järgi Eesti Maaülikooli veemajanduse asjatundjad hakkavad uputamise põhjust otsima.
Aga enne uuringu valmimist tehakse Piirissaarel ära nii mõndagi praktilist. Kõigepealt paigaldatakse sügiseks sadama kanali idakalda muldesse kaheksa truupi ja võetakse saarelt veel võsa maha.
Nendeks töödeks on ligi 17 900 eurot ehk 280 000 krooni. Truupe on vaja, et tulevikus saaks sadama taha jäävaid pehme pinnasega looduslikke niite masinatega hooldada.
Uputuse võimalikest põhjustest rääkides märkis Kaili Viilma, et lähiajal uuritakse ka looduslikel niitudel olevat oja. «Äkki on koprad selle kinni pannud,» arutles ta.
Aga ehk on oja kinni kasvanud ja kas keskkonnaamet sel juhul süvendaks seda? «Kui oja kevadel toimib, siis niitude lõunaosa veerežiimi muutma ei peaks,» vastas Kaili Viilma.
Maaülikooli teadlaste esialgsel hinnangul oja Saare küla elanike elu ei mõjuta, sest veelahe jääb ojast itta ja põhja, kõrgemale kohale.
«Kui selgub, et oja siiski mõjutab inimeste elu, siis tuleb kindlasti midagi teha, aga ettevaatlikult,» ütles Kaili Viilma. «Looduskaitse ilmaasjata koppa maasse ei löö, suhtume looduse ümberkujundamisse väga delikaatselt.» Piirissaar on otsast lõpuni looduskaitse all 1991. aastast.
Saare küla ümbrusest ehk looduslike niitude põhjaosast rääkides märkis ta, et ehk on uputuse põhjustanud seal vanade kraavide kinnikasvamine. Keskkonnaraha saamine nende puhastamiseks on küsitav. «Oleme huvitatud koostööst vallaga ja vajaduse korral võime aidata neil selleks tööks raha leida,» märkis Kaili Viilma. «Kui väljavoolude puhastamine on looduskaitse seisukohast vajalik, leiame selle raha ise.»
Seega, kui lidaripilt on valmis, on ehk võimalik välja selgitada, mis on veega juhtunud looduslikel niitudel. Suuremat vigade parandust sel aastal aga ei tule, kui truubid ja võsakoristus välja arvata. «Veerežiimi taastamine on väga suur projekt, tänavu me selleks tööks kindlasti rohkem raha ei leia,» ütles Kaili Viilma. Heal juhul õnnestub leida raha erakorraliseks eksperdihinnanguks.
Upume, kindlasti upume!
«Mu väike tiik on nüüd nagu järv,» ütles Georg Romanenkov aknast välja vaadates. «Sel aastal tuleb vesi mulle akna alla.» Poest koju tõtanud Zinaida Ventšikova rehmas enne minekut käega lumevaalude poole ja ohkas: «Vaadake, kui palju on lund. Upume, kindlasti upume!»
Piirissaare vallavalitsuse kolm töötajat panevad ameti maha, vallavanem ei varja, et lahkub uputuse pärast.
«Muidugi ei taha ma oma tööst loobuda, aga ma pole uputuse vastu suuteline midagi tegema, olen kaotanud,» tunnistas Maria Korotkova. «Kevadel tulevad suvitajad tagasi ja leiavad, et keldrid on vett täis. Saare külas ja sadamas jääb tee vee alla. Siis olen mina süüdi! Inimesed tulevad vallast abi otsima, aga me ei saa aidata.»
Keskkonnaametnike tegevusse tal usku pole. «Kui nad kas või kaks truupi paneksid, oleks see suur võit. Aga nad ainult lubavad ja keerutavad raha ning pärast ütlevad, et töö ei õnnestunud ilma või kobraste pärast,» ütles vallavanem.
«Võsalõikusega tekitasid nad meile kunstliku soo,» kurjustas ta. «Seda võsa ei saa sealt ära koristada, maa ei kanna masinaid. Keskkonnaametnikud arvavad, et nad on saare peal peremehed, me ei saa neid pidurdada. Nad teevad siin veel pahandust, ma ei taha rohkem oma närve raisata.»
Piirissaare volikogu vabastas läinud nädalal vallavalitsuse liikmed Ivan Kondratjevi ja Anna Toropova ametist 1. märtsist, Maria Korotkova töötab 31. märtsini.
Veeteede ameti arvamus
Osa saare majapidamistest asub madala raba serval ja pole kahtlust, et neile avaldab mõju järve kõrge veeseis. Mullu suvel oli järve veeseis kõrge väga pikka aega.
Vaja oleks uuringuid, mis selgitaksid nende majapidamiste olukorda täpsemalt, samuti ojade ja kraavide seisukorda ning saare idarandla arenguga kaasnevaid muutusi saare kagutipus asuva nn eraldunud järvesopi piirkonnas, mis on eesvooluks kraavidele ja ojale.
Kui eesvool on hakanud ummistuma idarandla arengu tulemusena (setete liikumine selle sopi suunas ja kuhjumine seal), siis on selge, mida teha tuleb – see sopp tuleb uuesti järve poolt avada.
Kindlasti vajavad puhastamist ka oja ja kraavid, kui need on veerežiimi seisukohalt olulised.
Need tööd ja uuringuid aga pole veeteede ameti teha, sest pole seotud liiva ladestamisega Piirissaarele ja järelikult ei kuulu Eesti väravate projekti mahtu. See teave on vallal ajast, kui kanali süvendamise töid alustati. Vald palus ka siis, et ehk saaks veeteede amet veerežiimi parandamiseks midagi ära teha. Ja kindlasti vajab vald nende tööde rahastamiseks tuge.