/nginx/o/2009/11/04/260970t1hb855.jpg)
Olen oma tegevsportlase karjääri jooksul korduvalt taotlenud toetust kultuurkapitalist, nii Eesti kui Tartu omast, põhiliselt rahvusvaheliste tiitlivõistluste ettevalmistuseks ja neist osavõtuks. Enamasti on mu taotlus rahuldatud, aga võõras pole olnud ka äraütlemine.
Tean, mis on pettumus, eriti veel, kui mõni minuga enam-vähem ühel tasemel või mõnikord isegi nõrgem konkurent on samast jaotusest toetuse saanud. Sellistel puhkudel olen pahaselt mõelnud, et millega nad seal kultuurkapitalis küll tegelevad.
2010. aasta suvest olen ise Tartu Kultuurkapitali nõukogu liige ja kehakultuurikomisjoni esimees – senine stipendiumitaotleja sattus taotluste läbivaataja rolli, mis sunnib kogu seda tegevust nägema hoopis teise pilguga.
Seljataga on minu esimene stipendiumitaotluste läbivaatamise voor ja tehtud otsused, mis said asjaosalistele juba eelmisel aastal teatavaks. Kindlasti valmistas see kellelegi rõõmu ja kellelegi pettumust.
Selgus, et stipendiumitaotluste läbivaatamine on päris keeruline ja vastutusrikas töö, sest taotlejana hoolid ainult iseendast, nüüd tuleb hoolida kõigist taotlejatest ning teha seda erapooletult ja eelarvamusteta.
Ühtegi otsust ei tee üksainus inimene, kõik otsused sünnivad lihthäälteenamuse alusel, need on kollegiaalsed ja kultuurkapitali nõukogu tegutseb ühiskondlikel alustel. Ja kuigi ühiselt jõutakse parima tulemuseni, jääb ikkagi hinge kripeldama mõni rahuldamata jäänud taotlus, eriti kui see on alles sportlasetee alguses seisva andeka lapse toetuseks.
2010. aasta sügiseks ja talveks esitati kehakultuuri ja spordi valdkonnas 38 stipendiumitaotlust kogusummas
367 612 krooni, kuid jagada oli seekord vaid 79 000 krooni. Stipendiume saab taotleda kaks korda aastas, lisaks sügisele ja talvele ka kevadeks ja suveks, ning kehakultuuri- ja spordistipendiume jagati 2010. aastal 177 000 krooni eest.
Kehakultuurikomisjon lähtus järgmistest põhimõtetest: toetada tervise-, laste- ja koolisporti, Tartus peetavaid rahvusvahelisi võistlusi vastavalt ürituse mastaabile, sportlaste valmistumist ja osavõttu EM- ja MM-võistlustest ning MK-etappidest.
Tähtsaks pidasime mitte eelistada mingit konkreetset spordiala, kuid lähtuda laste ja noorte seas populaarsematest.
Esitatud taotlustest rahuldati 21, nendest täielikult kolm kuni 3000-kroonist, ülejäänud osaliselt. Esindatud oli 13 võistlusspordiala, neile lisandus tervisesport.
Nagu eeldada võiski, oli suurem osa taotlusi seotud suusatamisega, aga ei puudunud ka näiteks jalgrattasport, veemoto ja male.
Rohkem oleks oodanud tervise- ja koolisporti toetavaid taotlusi ning ka spordialade spekter võinuks olla laiem: Tartu viieteistkümnest eelisarendatavate nimistusse kuuluvast spordialast oli esindatud ainult kuus.
Kultuurkapitali poolaastastipendiume määratakse seitsmes valdkonnas: helikunst, näitekunst, rahvakultuur, kirjandus, kunst, teadus ja haridus ning kehakultuur ja sport.
Stipendiumide eraldamise kord ja põhimõtted on kõigile näha Tartu Kultuurkapitali koduleheküljel www.kultuurkapital.ee. Samas on ka stipendiumide taotlemise ankeedid, mida saab täita nii elektrooniliselt kui ka paberil.
Taotlusi läbi vaadates tekkisidki mõned mõtted, mida tahaksin tulevaste taotlejatega jagada.
Tuleb ette, et ühest klubist esitatakse erinevate isikute kaudu mitu taotlust, oleks otstarbekas, et keegi dubleerimise või hoopis valestimõistmise ärahoidmiseks koordineeriks toetuste taotlemist.
Näitena võiks esitada kaks ühest klubist pärinevat ankeeti, kus ühes taotleti stipendiumi ühe ja sama spordiala Tartu parimatele ja teises Tartu edukaimatele noorsportlastele. Saa sa siis aru, kumb on tähtsam või on tegemist hoopis samade sportlastega kahes erinevas stipendiumitaotluses.
Kindlasti tuleks jälgida, et stipendiumi taotlemisel valitaks õige valdkond, näiteks sporditeadus peaks raha saama teadus- ja haridusvaldkonna realt. Nii võib mõni väga asjalik projekt toetuseta jääda.
Kevadsuvise stipendiumikonkursi tähtaeg on 31. märts. Taotlege juba nüüd julgesti ja arukalt!