Erakonnad vastavad Tartu Postimehe küsimustele õppelaenust

FOTO: SCANPIX

Tartu Postimees pakkus riigikogusse kandideerivatele erakondadele võimaluse avaldada oma seisukohti mõningais Tartut, Tartumaad ja ka laiemat üldsust puudutavais asjus, esitades neile 14 küsimust (avaldatud 24. jaanuaril).  Ettepanekule vastas seitse erakonda. Jätkame nende vastuste avaldamist.  


2. Emade ja avalikku sektorisse tööle läinute õppelaenu hüvitamise kaotamine, õppelaenu intressidelt tulumaksu tagastuse kaotamine, nn ranitsatoetuse (450 krooni) kaotamine ja veel mõned nüüd lõpetava riigikogu otsused puudutavad ebameeldivalt haridust ja noori. Kas näete selles probleemi ja kus on lahendus?
-----------------------------------------------------------

Isamaa ja Res Publica Liit
Jah, me näeme selles suuremaid ja väiksemaid probleeme ja soovime toetada nii lastega peresid kui ka hariduse omandamist.

Lahendused: 2012. aastast vajadustepõhise õppetoetuse kehtestamine ja tasuta kõrgharidus – need on palju suuremad ja ka rahaliselt oluliselt kandvamad lahendused kui õppelaenu intresside tulumaksuvabastus.
Ranitsatoetus: oleme eraldanud kohalikele omavalitsustele lisaraha haridusele ning peame oluliseks ranitsatoetuse vajaduse vähenemist koos kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmisega maksta ranitsatoetusi sotsiaaltoetustena, mida paljud omavalitsused juba teevadki.

Avalikus sektoris pole töötasud nii palju langenud kui erasektoris, samuti asub praegu üle 50 protsendi kõrgkooli lõpetanud noortest tööle just nimelt avalikku sektorisse, millest on saanud ihaldusväärne töökoht ka subsideerimiseta.

Riik peab pidama oma lubadusi lastega peredele ja vajaliku summa loodame leida riigikogu uue koosseisu ajal kas 2011. aasta eelarve võimalikest ülelaekumistest või 2012. aasta eelarvega.

Keskerakond
Meie erakond hääletas nende haridusvaenulike otsuste vastu ega ole oma seisukohti muutnud. Valitsuserakonnad oma retoorikas räägivad küll kirglikust armastusest hariduse edendamise vastu. Aga kui läheb hääletamiseks, siis seletavad, miks nad ükskord ja poolvägisi on sunnitud kellelegi teisele anduma.

Reformierakond
Vaadates hariduse rahastamist laiemas pildis, näeme, et kulud on kasvanud ka kriisiajal. Loomulikult peame oluliseks toetada nii alus-, põhi-, kesk- kui ka kõrghariduse arendamist. Kvaliteetne haridus on jätkusuutliku ühiskonna alus. 7,9-protsendine hariduskulude kasv tuleva aasta riigieelarves on järgmine samm õpetajaameti väärtustamisel.

Kõrghariduses peame oluliseks kaasata senisest enam erakapitali, näiteks maksuvabasid õppefonde luues. Me ei poolda noorte meelitamist erasektorist avalikku sektorisse ega soovi viimast kunstlikult paisutada, kuna avalik sektor elab kodanike maksurahast. Mida suuremaks teine sektor paisub, seda kõrgemaid makse tuleb praegustel tudengitel tulevikus maksta.

Väga oluline on tudengite sotsiaalmajandusliku olukorra parandamine. Õppetoetuste süsteem vajab reformimist nii, et toetused oleksid vajadustepõhised – abi peavad saama tegelikult toetust vajavad tudengid ning seda praegusest suuremas mahus. Stipendiumisüsteemi tuleb reformida nii, et õppetulemusest sõltuva stipendiumi suurus kataks kõigi väga andekate, kuid majanduslikult kehvemas seisus õppurite kulud.

Doktoriõpet tuleb väärtustada praegusest suuremate stipendiumidega, kõrgetasemelisi teadusuuringuid tuleb toetada. Eesti kõrgharidus ning teadus tuleb muuta rahvusvahelisele konkurentsile avatuks ja ülikoolid vabastada avalik-õiguslikust staatusest tulenevatest piirangutest. Teadus- ja arendustegevuse rahastamisel on eesmärk jõuda kolme protsendini SKTst.

Rahvaliit
Riigi otsused, mis ei vasta kodanike õiguspärastele ootustele, vähendavad riigi usaldusväärsust ja on seetõttu ühiskonna sidusal toimimisel tõsiseks probleemiks. Kuigi kiire majanduslangus jättis riigi rahakoti kõhnaks ja praegu ei kahtle enam keegi, et majanduskasvu märkiv kahekohaline arv jääb minevikku ning ettenähtavas tulevikus me sellist kiiret majanduskasvu enam ei näe, ei ole see vabandus.

Kulude kokkuhoiu nimel saab niisuguseid otsuseid vastu võtta vaid nende suhtes, kellel on laenuotsused veel tegemata. Maksukoormust tõstmata on probleemile lahendusi vaid üks: tuleb üle minna ühiskonnaliikmete vajadustepõhisele toetamisele. Praeguse tulubaasiga ei ole riigil võimalik kõiki võrdselt toetada. Majanduslik ebavõrdsus on Eestis kasvanud lubamatult suureks, kõiki toetades jäävad ka toetussummad väikeseks ega paku abivajajale tegelikku tuge. Lõhe vajaduste ja võimaluste vahel on kasvanud suureks, mistõttu muutused maksu- ja toetussüsteemis on paratamatud.

Eestimaa Rohelised
Jah, me näeme selles probleemi. Riik ei tohi taganeda õigustatud ootuse põhimõtte järgimisest. Kui riik murrab antud sõna, siis keda veel peaks kodanik uskuma? Need euro ootuses tehtud valusad otsused tuleb esimesel võimalusel ümber vaadata.

Meie programmiline seisukoht on, et kõigil haridusastmetel tuleb kaotada varjatud või avalik maksukogumine õppija käest. Haridus on olnud ja peab ka edaspidi olema põhiline vaba ühiskonna kodanikke võrdsustav tunnus ning eriti meie väikesearvulises ühiskonnas ei tohi teha võrdsele juurdepääsule ainelisi takistusi.

Haridust puudutavates põhiküsimustes tuleb järgmises riigikogu koosseisus saavutada laiapõhjaline erakondadeülene konsensus. See võimaldaks vältida lühikeses plaanis olulisena tunduvaid hälbeid. Vaid haridussüsteemi depolitiseerimine vabastab selle juhtimisvigadest ja eesmärgistamata reformidest.

Eesti peab seadma endale ülesandeks ei vähem ega rohkem kui maailma parima, tõhusaima ning kõige paindlikuma haridussüsteemi kiire ülesehitamise, mida saab teha ainult originaalloominguna, mitte teiste tehtut kopeerides. Selle eesmärgi täitmine vajab stabiilset keskkonda ja lisaraha, mitte kärpeid. Lisaraha suunamine haridusse ja teadusse pole doteerimine, vaid tark investeering. Ilma haritud inimesteta jäävad teadmistepõhine majandus, suur lisaväärtus, innovatsioon ja parem elu unistusteks.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Jah, kõik need sammud petsid tõesti nii laste, noorte kui ka noorte vanemate õigustatud ootusi –  lisaks tehti need vaat et üleöö – ega ole kuidagi kooskõlas jutuga hariduse väärtustamisest ühiskonnas.

Ka meie seaduseelnõu, mis oleks taastanud varem kehtinud õppelaenude hüvitamise korra neile, kes astusid kõrgkooli enne 1. juulit 2009, hääletati selle aasta jaanuari keskel riigikogu menetlusest välja. Noort inimest ei tohi petta – riik peab oma viga tunnistama ja selle parandama.

Et tudengile pisutki kindlust pakkuda ja vabastada ta sageli paratamatust töölkäimisest, nii säästaks ta aega põhitööks ehk õpinguteks, oleme plaaninud maksta nominaalajaga edasijõudnud üliõpilastele 130 eurot tudengipalka kuus ja edukamatele veel lisaks 65 eurot kuus.

Ka tahame luua üliõpilastele paremad tingimused õpingute nominaalajaga lõpetamiseks, kindlustades selleks riikliku koolitustellimuse ulatuses, mis tagab kõigile võimekatele noortele tasuta kõrghariduse. Riiklikku koolitustellimust magistriõppekavadele tuleks suurendada 20 protsenti. Ehk söandavad ärksamad noored neis tingimustes pühendada end siiski õppe- ja teadustööle.

Ja küllap korvab ranitsatoetuse see, kui kolmekordistada lapsetoetust, makstes 60 eurot kuus kuni noore 19-aastaseks saamiseni.

Kristlikud Demokraadid
Õppelaenu tagastamine riigiametisse minevatele lõpetajatele tuleb taastada. Samuti peetakse põhjamaades loomulikuks, et tasuta hariduse hulka kuulub riigipoolne õppematerjal ja koolitoit. Ka see ei käiks Eestis üle jõu.

Tagasi üles